Skip to main content

uuele avatud

Hei!
Lubasin, et kirjutan ja teengi seda. Kirjutan täpselt seda, mida tahan ja kuidas tahan. Lugeja loeb seda omal vastutusel!
Esimese asjana on mul muidugi õiendamist - sedakorda ilma üle.
Hallo, Ilmataat! kas Külmataat kaeb hetkel proua Laine Sooja hurmavaid silmi? Meid huvitab, mille tulemina kadus Lumeeide nii kenasti maad katnud lumetekk? See ei ole teps mitte tore tegu ja arvan siiralt, et Külmataat peaks Külma Laine ja Lumeeidega paar kiiremat kohtingut kokku leppima!
Uisutasin eile kiilasjääl, millele ka kenake veekirme oli peale tekkinud, jõudsin suuremate kehavigastusteta autoni. Kas eile oli sada või kakssada luumurrujuhtumit? Ei tea, aga tundus, et neid võib tulla küll ja mitu veel pealekauba.

Kirjutada tahan ma aga hoopis muust....
Saanud  Kohila naine töölt lahti. Otsustanud, et küllap on see millekski hää ja läinud töötukassasse ja saanud end kenasti nimistusse võetud. Olen nüüdsest ametlikult üks töödrügav töötu.
 Aga millegipärast ei ole paha tunne. Oli väga meeldiv kogemus, lahked inimesed ja palju häid soovitusi. Mul on uue alguse tunne.
Kõik kanalid on nii lahti, et igatsugu mõttevälgatusi tuleb nagu paisu tagant. Isegi magada pole mahti. Nii tean ma nüüd, mismoodi ma hakkan kohe kohe kaunistama piparkooke, milliseid maitseainete silte ma toodan, siis sekka paar värssi või luuletuse moodi asja ja siis tuleb mõte, kuis ma teen rõdudele küünlalühtreid ja siis see, mismoodi me Tiiaga hakkame tegema üht vahvana tunduvat ettevõtmist... ehk Priske Proua Buduaari. Noh, ma loodan, et seda sõnadeühendit mult keegi sisse ei vehi. Loovuslabori nime, kui sellise, keegi juba kaaperdas. No igatahes - kui oled äkki avatud uuele, siis saabubki uus sulle sisse igast avausest. Tuleb vaid see õige ära tunda ja selles suunas tööle hakata...

Liispet

Comments

Popular posts from this blog

Kohila naise trandulet

Hei! 2013 Mõni päev kohe saab säärase vungi sisse, et hollalaaaa. Saab nalja ja staffi ja värki. Igatahes juhtus täna nii. Olin kiirustamas Raplasse. Auto ukse sain kangutades lahti. Ma tean, et mu hr Wolkar ei taha eriti ustega õrnutsemist - no tõmbasin teise suht brutaalse jõuga kinni, tahtsin veenduda, et käivitamise ajal tuul saba alla ei puhuks. Kinni ta jäi. Sain oma tranduletile hääled sisse - no ja siis proovisin uuesti ust avada, sest aknad olid kenasti ää jäätunud ja tuli selline uitmõte, et enne sõitma asumist võiks need kenasti puhtaks kraapida. Ust avada püüdes sai üsna ruttu selgeks, et see ei avane. Ei saanud ma lahti ka kõrvalistuja ust ega ka tagumisi. Olin küll kenasti autos ringi vimbelnud... mul oli kaunikesti soe... aga olin lukus mis lukus. Helistasin paarile sõbrale, kes mu kimbatuses olemisest veidi nalja said. Mind ennast ajas ikka kangesti naerma. No selliseid asju juhtub ikka vaid minuga. Üks sõber oli valmis juba startima, et mu auto pisutki puhtaks kraa...

100 naist, kellega olen kohtunud. Neljas.

minu mammi. Alma. Sind ei ole enam ammu, aga oled olemas. Meis. Kaardimoor. Rätsep. Memm. Rahusadam. Pai. Mammi. Lapsepõlvelood. Kell on 8 hommikul. On laupäev. telefon heliseb. Ema, ütleb mu ema ja läheb torisedes telefonini. Mammil on selleks ajaks juba tuli all ja katel tulel. On pesupäev! Meil on sel ajal juba Riga. Sellega ei pea alustama tingimata kell 8. Võib pesta ka hiljem, seletab mu ema vaikselt. Mammi oli oma aja laps. Mul on meeles saunapäevad. Mu vanaema ja vanaisa elasid Kohila Toompeal, teate küll seda vana viinapoe maja. Näen teid noogutamas. No vot, seal miskit veevärki polnud, vets oli õue peal ja kaevust tuli tassida kogu vajaminev vesi. Välja vedada ka muidugi kõik, mis meil harjumuspäraselt kõigil mööda torustikku ära voolab. Mu mammi ei saanudki maitsta elu, mis kõigi mugavustega korteris. Ta sai kõigega hakkama. Aga tagasi saunapäeva juurde. Käisime alevi saunas. See oli iga nädala lõppu kuuluv rituaal. Nagu ka see, et enne sauna minekut vah...

Ratsa rikkaks! Tehtud.

Päikeselaigus eilelõunase borši jäänukeid helpides, hakkasid sõrmedes sõnad sügelema. Kui see juhtub, pean kirjutama. Teen siis seda. Alguses oli vaid mõte. Martini - kes on mu poeg -  mõte, et järgmise kontserdi võiks teha Eurovisooni lauludest. Mitte et ta oleks ise kõige suurem eurolauluhull, aga mõte oli hea. Meil on ju siin Kohilas lauljaid nagu putru. Nende laulude seast oli võimalik igale lauljale just tema häälele sobiv ja võimekusele vastav laul leida. Kuulasime nädalate kaupa eurolaule. Ise ka ei usuks, kui see kuulaja poleks olnud mina ise. Leidsime neid, mida tahaks lavalt saali kõlada lasta pea 60. Valisime neist siis 4 tunnise kontserdi jao välja. Kogunesime, kuulasime, naersime, kujutasime ette, otsisime sobivaid lauljaid... ja kõik loksus lõppeks paika. 38 lugu. Ma hüplen siin mälestusestes edasi - tagasi. Aga ma olen ka zombistunud, nii et antagu mulle seekord andeks. Toom tegi kõik visuaali. FB-s ja kavad ja maeiteamidakõikveel. Kaasaarvatud see, et l...