Skip to main content

ood inimhäälele

hei
olen puudutatud. Sulnist inimhääle voogavusest, mis paitab kõrva ja teeb hinge nii avatuks. Millelegi ilusale, heale. Kõrvale pai tegevad helid on puudutus, mis tekitab head-teha-tahtmise. Päev saab parem. Ise saad paremaks.
Istusin eile ühes kohas, keset peeglisaali põrandat ja kuulasin. Veel väikseid, kuid püüdlevaid hääli, natuke suuremaid ja sulneid, pisut kähisevaid ja sekka mõnd häält, kes ei peakski rahva ees laulma. Olen ju neid kõiki ennegi kuulanud... aga eile. Need noored, mulle nii tuttavad on jälle muutunud. Nad on kasvanud, kujunenud ja nii palju paremad, kui varem. Kuulasin nende hääli ja see  kandis mind kuhugi, kus oled sellise unesilmsioleku maailma serval. Unistad, kõlgutad mõtlikmuretult jalgu ja lased helidel endast läbi võnkuda. Kui miski su sees heliseb vastu, siis on kuulamine läinud korda.
Mu tütred on muusikud, veel kujunemas, aga siiski sel teel. Nende hääl on erinevate pillide seas üks nende instrument ja nende laul paneb mu helisema. Kuis tänan Loojat, et mu lapsed on puudutatud. Neile on kingitud anne. Luua ja laulda. Kui kuulan mõnd oma lapse loodud lugu - rõõmustan. Mu lastel on sõber, kes saadab neid läbi elu. Muusika.
Tunnen rõõmu ja rahulolu ja tänutunnet, nende ees, kes neile muusikamaailma võluuksi avavad. Mina saan lastega koos neist sisse lipsata ja avastada enda jaoks uut. Koos nendega.
Tänumeeles mõtlen Terjele ja Kaile ja Maarjale ja Birgitile... te olete olnud meile teejuhiks.
Kui hea.

Liispet

Comments

Popular posts from this blog

Üheksa päevaga ümber Eesti. Viies.

Virumaad. teekond tundmatusse /delfi illustreering minu mälupilt Kogus tuisutunnet. Pilved muutusid ähvardavaks ja tõusis tuul. Tuhatnelja tuhisedes puhus ta põldudelt üle tee sinna langenud kerget lund. Tuisutants oli ilus küll, aga tegi samas sõidu keerukaks. Polnud enam tajuda, kus on tee ja kus põld. Sõitsin tundmatusse. Peale Kuusalu pööret läks sadu-tuul-tants-tuisk ikka päris palju pöörasemaks. Lasin lihased lõdvaks ja tõmbasin sõidu oluliselt aeglasemaks. Vaja oli jõuda kohale tervelt. Uhasin endasse virna kohvi. Et pimedas ärkvel püsida. Ma olen ikka rikutud mann. Kütust võtan ainult Statoilist - miks? Kohvi pärast. Õigemini selle maitse pärast. See lihtsalt on minu meelest kõige parem. Hea suur  - jagub kauaks - saan ise lahjaks timmida. Kõik mulle oluline ühest kohast :) Jõhvi jõudes panin taas gepsu tööle. Olen murdumas - minu viidamajanduse ja inimestega vahetu mina küsin-nemad vastavad suhtlemistava on asendumas tehnilise vidinaga. Kui kurb. Jõhvi oli aga mul ...

üheksa päevaga ümber Eesti

foto jan vutt Külmataat on paugutanud. Paari päeva jagu juba. Valge on võtnud võimust. Kõikjale, kuhu silm ulatub on laotatud helevalge vaip. Veel pole olnud kellelgi mahti sinna plekke ajada. Just säärasel, mind pööraste külmakraadidega üllatanud hommikul asutasin end teele. Ees seisab retk. Üheksa päevaga ümber Eesti. Risti- ja põiki veel sellele lisaks. Panen oma väiksele tublile noolele hääled sisse. Ta turtsatab korra veidi pahaselt, käigukang on veel totaalselt kange ja pedaalide sõtkumine on esialgu selline raskendatud  - otsekui keegi oleks slow mode nupu sisse vajutanud. Vuran teele. Ees on ootamas avastamisrõõmu täis päevad. Raplast sõidan sedapuhku lihtsalt läbi. Hommikukohv mu toredas täpikruusis kruusis hakkab otsa saama, aga peatuseks hetkel mahti pole. Veel pole hakanud liiga soe. Kraadiklaas oli julgelt alla 20 pügala miinuses. Rapla on teadagi üks meie maa külmasammastest. Imetlesin külmkargeid vaateid, mida linn mulle pakkus  - ma tulen siia. Va...

100 naist, kellega olen kohtunud. Neljas.

minu mammi. Alma. Sind ei ole enam ammu, aga oled olemas. Meis. Kaardimoor. Rätsep. Memm. Rahusadam. Pai. Mammi. Lapsepõlvelood. Kell on 8 hommikul. On laupäev. telefon heliseb. Ema, ütleb mu ema ja läheb torisedes telefonini. Mammil on selleks ajaks juba tuli all ja katel tulel. On pesupäev! Meil on sel ajal juba Riga. Sellega ei pea alustama tingimata kell 8. Võib pesta ka hiljem, seletab mu ema vaikselt. Mammi oli oma aja laps. Mul on meeles saunapäevad. Mu vanaema ja vanaisa elasid Kohila Toompeal, teate küll seda vana viinapoe maja. Näen teid noogutamas. No vot, seal miskit veevärki polnud, vets oli õue peal ja kaevust tuli tassida kogu vajaminev vesi. Välja vedada ka muidugi kõik, mis meil harjumuspäraselt kõigil mööda torustikku ära voolab. Mu mammi ei saanudki maitsta elu, mis kõigi mugavustega korteris. Ta sai kõigega hakkama. Aga tagasi saunapäeva juurde. Käisime alevi saunas. See oli iga nädala lõppu kuuluv rituaal. Nagu ka see, et enne sauna minekut vah...