Ma olen sel nädalal esimest korda elus kandmas "töötu" tiitlit. Olin 15 aastat vana, kui minust sai palgatööline. Mu tööinimese elu on kestnud ja kestnud.... ja nüüd on äkki paus.
Aga see ei ole tähendanud seda, et mul oleks hingetõmbeaeg või kuidagi auk tegemistes.
Töötus tundub minu puhul olevat fiktsioon.
Sellesse nädalasse, mille nüüd seljataha jätan, jääb lastemuusikal Tuhkatriinu, kus minu juhtida oli kunstiline toimkond. Nii me siis ehtisime, sättisime, paigutasime, asetasime, tegime kostüüme uhkemaks, parajamaks, sättisime parukaid ning lõpuks koristasime ja koristasime aga ülekõige olime lummatud laste lustist, noorte lahedast tegutsemistahtest ning täiskasvanute kokkuhoidmise tundest.
Sipsti sai ka esindatud rahvast meie valla volikogus. Olen lubanud, et teen kaasa sotsiaalkomisjoni, spordikomisjoni, kultuurikomisjoni ja ka tunnustamiskomisjoni töös. 4 õhtut kuus nagu nipsti kinni pandud, volikogu veel viiendana...
Sel nädalal sain ka jällegi teada, et kõik inimesed ei ole ilusad ja head. osad ongi pahatahtlikud, keelekandjad ja räägivad millestki, mis on totaalne väljamõeldis. ja sinu silma all seda tunnistada ei julge. teeb kurvaks.... aga hiljem mõtled, et no las nad teevad seda, kui neil on seda vaja. no igatahes, kes kuuleb kusagilt, et ma sõiman ja pahutsen...see võib uskuda, kui tahab ja võib mu käest otse küsida, kui tahab ja võib seda ignoreerida, kui tahab.
Ja ühel päeval säädsin autonina Juuru suunas, sest olen ikka uue SA liige, mis peaks meie piirkonna muuseumide elu elavdama ... võtsin kamaluga mõtteid ja paar kuhja ideid kaasa ja nii me seal siis plaanisime ja ehitasime ja muutsime... ikka sõnadega, ikka sõnadega. Aga kui mõtetest sõna ei sünni ei sünni ka reaalsesse eluu ühtki uut toreduseasja. Mul on usku. Küll saab. Ma tahaksin väga, et saaks teoks mu idee virtuaalsest talurahvakalendrist, kust leiaks erinevate kümnendite fotosid näiteks jüripäevaga algavatest tegevustest, sealt edasi kõik see õnnis külviaeg ja lõpuks saagikoristuste ja tubaste tegemisteni välja. Et see oleks erinevate "kihtidena" kasutatav lasteaialastele, sealt edasi nooremale kooliastmele jne jne... Oleks ju tore näha kõrvuti fotosid, mis siinmail tehtud - no näiteks kartulivõtust 1897 - 1920-1945-1978 ja 2006 - mind huvitaks... ja lestele visualiseeriks seda "hämarat enneminevikku". Sekka erinevaid koolitusi koduloohuvilistele ja õpetajatele... ikka eesmärgiga, et mineviku huvipakkuvad materjalid meie kõigini saaksid jõuda. Ah, ma võiksingi jääda kirjutama.
Sellesse nädalasse jääb ka jahmatav avastus, et meie keskalevi raudteeülesõit on kohutavalt ohtlik, kui ikka metsaveoauto lihtsalt rongi nina eest läbi lipsab, sest pimedal ja lörtsisel õhtutunnil ei märganud ta üht piiiiiisipisikest märgigest, mis ütleb, et foor ei tööta, aga ei sõnagi sellest, et ei tööta ka tõkkepuu - inimesed leiavad oleks vaja STOP märki .... ja kui katsud leida lahendusi, kust see võiks tulla, siis suunatakse sind sinna ja sinna ja sinna ja sinna.... lõpuks leidsime pika otsingu tulemina isiku, kes lubas, et see probleem saab lahenduse. Alustasime eesti Raudteest jätkasime Maanteeametiga ja lõpuks saime õige koha Edelaraudtee Infra... midagi koha, mis lubas, et võetakse miskit ette.
Eile oli vabatahtlike päev. Minu vabatahtlikke - nendes projektides, mida ma ise olen vedanud ja nendes, kuhu ma endaga koos inimesi olen kaasa vedanud on teate kui palju? 233!!! ma ise ka ei usu seda numbrit, aga nii on. Eile panin poti podisema ja keetsin suppi nendest 50-le, kes on kaasa löönud enam kui kahes projektis sel aastal....
Nüüd loen kultuurkapitalile lähetatud projektitaotlusi, katsun need kenasti rahanumbritega varustada ja tegelen koos oma kompanjoniga vahetpidamata sellega, et kõikides näidendites, mis jõuluajal toimuvad, saaksid lapsed ja täiskasvanud ja teised tegelased endale küll tarkade, küll aastaaegade, küll roomlaste, küll keskaja, küll eitekelleveel kostüümid selga. Meie ühingu kostüümilaenutus NÖÖP on ikka vajalik mutter ja see teeb headmeelt.
jaah... töötus ei tähenda tööta olemist. See tähendab seda, et teed midagi, mille eest sa ei saa palka.
ja olgugi, et keegi ei maksa mulle mitte sentigi, olen ometi rõõmus. Kui kaua - eks näis. Aga toimekus pole mu seest kuhugi kadunud.
Pean endale vist otsima metseeni.
Mul on nii palju ideid ... tahaksin, et need saaksid ka rakenduse. Järgmisel nädalal ehk on aega selleks, et mõelda, kavandada ja hakata otsast ellu viima seda, mis võiks olla see, mis toob mu lauale ka leiva.
On teil mõtteid?
selle nädala suursündmusest ka pildimeenutus.... Krisse tegi klõpsti
Aga see ei ole tähendanud seda, et mul oleks hingetõmbeaeg või kuidagi auk tegemistes.
Töötus tundub minu puhul olevat fiktsioon.
Sellesse nädalasse, mille nüüd seljataha jätan, jääb lastemuusikal Tuhkatriinu, kus minu juhtida oli kunstiline toimkond. Nii me siis ehtisime, sättisime, paigutasime, asetasime, tegime kostüüme uhkemaks, parajamaks, sättisime parukaid ning lõpuks koristasime ja koristasime aga ülekõige olime lummatud laste lustist, noorte lahedast tegutsemistahtest ning täiskasvanute kokkuhoidmise tundest.
Sipsti sai ka esindatud rahvast meie valla volikogus. Olen lubanud, et teen kaasa sotsiaalkomisjoni, spordikomisjoni, kultuurikomisjoni ja ka tunnustamiskomisjoni töös. 4 õhtut kuus nagu nipsti kinni pandud, volikogu veel viiendana...
Sel nädalal sain ka jällegi teada, et kõik inimesed ei ole ilusad ja head. osad ongi pahatahtlikud, keelekandjad ja räägivad millestki, mis on totaalne väljamõeldis. ja sinu silma all seda tunnistada ei julge. teeb kurvaks.... aga hiljem mõtled, et no las nad teevad seda, kui neil on seda vaja. no igatahes, kes kuuleb kusagilt, et ma sõiman ja pahutsen...see võib uskuda, kui tahab ja võib mu käest otse küsida, kui tahab ja võib seda ignoreerida, kui tahab.
Ja ühel päeval säädsin autonina Juuru suunas, sest olen ikka uue SA liige, mis peaks meie piirkonna muuseumide elu elavdama ... võtsin kamaluga mõtteid ja paar kuhja ideid kaasa ja nii me seal siis plaanisime ja ehitasime ja muutsime... ikka sõnadega, ikka sõnadega. Aga kui mõtetest sõna ei sünni ei sünni ka reaalsesse eluu ühtki uut toreduseasja. Mul on usku. Küll saab. Ma tahaksin väga, et saaks teoks mu idee virtuaalsest talurahvakalendrist, kust leiaks erinevate kümnendite fotosid näiteks jüripäevaga algavatest tegevustest, sealt edasi kõik see õnnis külviaeg ja lõpuks saagikoristuste ja tubaste tegemisteni välja. Et see oleks erinevate "kihtidena" kasutatav lasteaialastele, sealt edasi nooremale kooliastmele jne jne... Oleks ju tore näha kõrvuti fotosid, mis siinmail tehtud - no näiteks kartulivõtust 1897 - 1920-1945-1978 ja 2006 - mind huvitaks... ja lestele visualiseeriks seda "hämarat enneminevikku". Sekka erinevaid koolitusi koduloohuvilistele ja õpetajatele... ikka eesmärgiga, et mineviku huvipakkuvad materjalid meie kõigini saaksid jõuda. Ah, ma võiksingi jääda kirjutama.
Sellesse nädalasse jääb ka jahmatav avastus, et meie keskalevi raudteeülesõit on kohutavalt ohtlik, kui ikka metsaveoauto lihtsalt rongi nina eest läbi lipsab, sest pimedal ja lörtsisel õhtutunnil ei märganud ta üht piiiiiisipisikest märgigest, mis ütleb, et foor ei tööta, aga ei sõnagi sellest, et ei tööta ka tõkkepuu - inimesed leiavad oleks vaja STOP märki .... ja kui katsud leida lahendusi, kust see võiks tulla, siis suunatakse sind sinna ja sinna ja sinna ja sinna.... lõpuks leidsime pika otsingu tulemina isiku, kes lubas, et see probleem saab lahenduse. Alustasime eesti Raudteest jätkasime Maanteeametiga ja lõpuks saime õige koha Edelaraudtee Infra... midagi koha, mis lubas, et võetakse miskit ette.
Eile oli vabatahtlike päev. Minu vabatahtlikke - nendes projektides, mida ma ise olen vedanud ja nendes, kuhu ma endaga koos inimesi olen kaasa vedanud on teate kui palju? 233!!! ma ise ka ei usu seda numbrit, aga nii on. Eile panin poti podisema ja keetsin suppi nendest 50-le, kes on kaasa löönud enam kui kahes projektis sel aastal....
Nüüd loen kultuurkapitalile lähetatud projektitaotlusi, katsun need kenasti rahanumbritega varustada ja tegelen koos oma kompanjoniga vahetpidamata sellega, et kõikides näidendites, mis jõuluajal toimuvad, saaksid lapsed ja täiskasvanud ja teised tegelased endale küll tarkade, küll aastaaegade, küll roomlaste, küll keskaja, küll eitekelleveel kostüümid selga. Meie ühingu kostüümilaenutus NÖÖP on ikka vajalik mutter ja see teeb headmeelt.
jaah... töötus ei tähenda tööta olemist. See tähendab seda, et teed midagi, mille eest sa ei saa palka.
Pean endale vist otsima metseeni.
Mul on nii palju ideid ... tahaksin, et need saaksid ka rakenduse. Järgmisel nädalal ehk on aega selleks, et mõelda, kavandada ja hakata otsast ellu viima seda, mis võiks olla see, mis toob mu lauale ka leiva.
On teil mõtteid?
selle nädala suursündmusest ka pildimeenutus.... Krisse tegi klõpsti
Töökas ja toimekas ja andekas, nagu sa oled, hoia ikka pea püsti! MIs on aga kõige tähtsam, katsu seda pead nii nii natuke kallutada ja vaadata asjadele, mis kergelt öeldes peavalu teevad, teise nurga alt, abi tuleb!
ReplyDelete