Skip to main content

Kohila naise trandulet

Hei!
2013
Mõni päev kohe saab säärase vungi sisse, et hollalaaaa.
Saab nalja ja staffi ja värki. Igatahes juhtus täna nii. Olin kiirustamas Raplasse. Auto ukse sain kangutades lahti. Ma tean, et mu hr Wolkar ei taha eriti ustega õrnutsemist - no tõmbasin teise suht brutaalse jõuga kinni, tahtsin veenduda, et käivitamise ajal tuul saba alla ei puhuks. Kinni ta jäi. Sain oma tranduletile hääled sisse - no ja siis proovisin uuesti ust avada, sest aknad olid kenasti ää jäätunud ja tuli selline uitmõte, et enne sõitma asumist võiks need kenasti puhtaks kraapida. Ust avada püüdes sai üsna ruttu selgeks, et see ei avane. Ei saanud ma lahti ka kõrvalistuja ust ega ka tagumisi. Olin küll kenasti autos ringi vimbelnud... mul oli kaunikesti soe... aga olin lukus mis lukus.
Helistasin paarile sõbrale, kes mu kimbatuses olemisest veidi nalja said. Mind ennast ajas ikka kangesti naerma. No selliseid asju juhtub ikka vaid minuga. Üks sõber oli valmis juba startima, et mu auto pisutki puhtaks kraapida, et saaksin kulka koosolekuks ikka kenasti kohta, kuhu jõudma pidin... enne, kui ta kohale jõudis sain kenasti kojameeste abiga lõpuks aknad sellisesse konditsiooni, et kannatas sõitma hakata.
Lootsin, et Raplasse jõudes on mu peenike trandulet juba niipalju sooja saanud, et kuidagi autost välja saan.
Jõudsin Raplasse... no mis ei avanenud, olid uksed. Hellasin ühele vanale sõbrale, kes maabus maavalitsuse parklas ninga avas prouale väljaspoolt ukse. Kena kena... naersime... ja siis ta küsis nii muuseas, et miks ma aknast ei proovinud ust väljaspoolt avada. Piinlik :) no mo aju ei suutnud seda genereerida. OÜ Lihtsad lahendused ei ole ikka minu spetsialiteet. Mina suudan pigem veenda inimesi, et nad tuleksid mind kuhugi päästma, kui et tuleksin millegi nii lihtlabase peale. "Ah, miks pole naised, nii loodud kui mees...." see laul kippus vägisi huulile.
Tänud igatahes Gerdile ja Andresele, kes mu päästeoperatsioonis olid valmis osalema!
Eelmisel aastal kimbutas mind probleem, et kui ukse talvel lahti sain, siis kinni ta enam ei jäänud. Nii olid mul uste küljes nöörid, et vajalikul hetkel sealt kas kinni hoida või need omavahel ühendada. Kui auto soojemaks sulas, sulgusid nad taas. Kes mu kaassõitja on olnud, teab, kui peenike pill mul on :) Isegi vana Kala on saanud mu autoroolis kogemuse, mida tal seni veel polnud.
Kord oli juhus, muidugi jälle Raplas, kui tulin tagumisest luugist sisse - mul on ju see universaal või ma ei tea, kuidas seda kutsutakse, no igatahes ma kükitasin seal ja tegin ae-ae, et kas saaksite mu luugi kinni lüüa, ma ei saa uksest lihtsalt sisse. Abivalmid inimesed olid siis ka olemas :) kuigi neile jäi suht veider mulje prouast, kes kükitas pagassis ja proovis möödujate abiga saada kinni luuk... Eelmisel aastal mõtlesin muretseda spetsiaalsed traksid, millega uksed enda külge ühendada, kui läheb külmaks ja ma hullu peaga avan enamaid uksi, kui üks.
2015
Veel juhtumisi:
ja on päev, ma seisan, peos juhiistmele viiva ukse link. Veidi hämmeldunult mõtlen, et no mis seals ikka. Uksi ju teisigi, mootor on ju hea. Nii käingi ma autosse nüüd juba kuu aega kõrvalistuja ukse kaudu - maani kleiti just selga panna ei saa, aga palju mul neid kohti siis õigupoolest on, kuhu peab niimoodi rõivastatuna minema. Väheke veider on, kui end ühelt istmelt teisele vimpled, aga samas - hoiab lihased toonuses.
Nüüd juhtus siis, et kiirust pean aimama kuulmise järgi, spidomeeter on tõrksalt paigal... aga pöördeid vaadeldes ja mootori müra kuulates, tead täpselt seda õiget. Ma pole ju mingi rallija. Ainult korra sain trahvi - sedagi seetõttu, et sooritasin vales kohas (fotosilma juures) möödasõitu. Uskumatu, aga mu kõrv tabab kilomeetri täpsusega, mis kiirus mu tranduletl parajasti sees on.

Täna lõpetasid toimimise mõlemad esiuksed. Sisse saab vaid tagauste kaudu....

Trandulet, mu kallis hr Wolkar. Ma olen Sulle tänulik. Sa oled vuranud pikki aastaid mu hoolimata kõigest turvaliselt kohale. Igale poole.
 Sõiduomadused on väga hääd ja käima läheb nagu vana püss!


Mu paugupill!
Täna saadan su teele.
Sinust saab jupidoonor.
Aitäh, oled olnud mulle hea.

Juhhei!



Liispet

Comments

Popular posts from this blog

Sel suvel Sitsiilias. Esimene

6 tundi lennukisõitu ja kohal. Kirvendav kuumus lõi meile tervituspahvakuna sõõrmeisse. Kohal. Augustikuumuses. Silmitsesin Palermo lennuvälja ümbritsevaid mägesid ja olin kuidagi kangesti rõõmus, et meil õnnestus lennukiga siiski maanduda lennurajale, mis jäi nende müüride vahele. Ahmisin endasse seda maad. Jah, juba lennujaamas. Selline ma olen. Mõned kiirukäärulised koridorid läbi lennujaamahoone ja... mõnikümmend minutit hiljem leidsin end oma isikliku sitsiillase embusest. Laura. Ma olin igatsenud seda tema tagasihoidlik-turtsakat olemist. Turtsakat seetõttu, et kui kuidagi, mingi ime läbi õnnestus teha nali nii, et see ei käinud läbi pikendusjuhtme, turtsatas ta naerma, kauaks. Olin ütlemata rõõmus, et sain siia tulla. Laurat näha, ta perega tutvuda. Sellest kõigest aga pärastpoole. Leidsime parklast Laura päevinäinud autoloksu, mis pidi saame meie sõbraks järgneval 10l päeval.  See oli peaaegu sama uhke pill niikut mu enda trandulett. See lõi koduse tunde. Surusime si

Jõuluvanale

hei, Taat! Kuidas tervis? Sel aastal parem? Memm kirjutas, et teil sel aastal napib mett, Sa olla kõik see aeg kangesti köhane. Tead, kui Sa teisipäeval meilt läbi astud, panen Sulle purgi kaasa. Mu hää sõbranje kaasa hakkas sel aastal mesinikuks. Ta on juba peaaegu paberitega ja kangesti õhinas sellest, mida ta teeb. Igatahes olla see selle kandi kõikse parem mesi. Tervendav. Mul sel aastal endale jõulusoove pole. Mul on kõik, mida ma vajan, olemas. Kui tahad miskit ikka tuua, too midagi, mis mahuks ära ühte peopessa. Tule ja ole lihtsalt meie seltsis. Laste soovid oled kätte saanud ja päkapikkudega tegime kokkuleppe, et aitan Sul neid asju muretseda. Aga tooma pead neid ikka ise. Muidu pole päris. Sel aastal paneme Su skype. Ära siis kohku, aga üks osa mu perest on hetkel välismaal. Ma tean, et Sa tead - tegelikult... ja et sa niikuinii plaanisid sinna ka minna. Ma olen veidi mures Su pärast, sest kuidas Sa sääl maal korstna kaudu neid asju ikka õiendad? Seal peaks sul miski pru