Skip to main content

kodukohviku vaarikakook

avaldan paari sõbra palvel kodukohviku vaarikakoogi, mis on alati "kindla peale minek" omapoolse retseptiversiooni. Algne kook oli pärit Angelika Kangi raamatust 100 kooki, aja jooksul on sellest saanud meie pere jaoks pisut teistsugune versioon.
Suurele plaadile mõeldud koguse toon siis teieni.
puru:
200 g taluvõid
100 g rafineerimata suhkrut
2 pk kookoshelbeid
100 g täistera kaerajahu
100 g täistera nisujahu
100g nisujahu


näpi puru kokku maitse, et oleks parajalt magus - ma siin tõin kogused välja umbes-täpselt versioonis.
Puru peab jääma ikka peenemat sorti, vajadusel pane jahu juurde.

täidis:
5 muna
4 pk (800 g) vanilje kohupiima (kõige parem on kaubandusketist TERE, eriti hää tuleb aga koduse kohupiimaga)
500 g hapukoort
300 ml kohvikoort
maitse järgi suhkrut - nii et oleks parajalt magus

vähemalt 800 g vaarikaid (talvel külmutatud :)) võid panna lisaks maitse järgi ka veidi teisi marju juurde. Üle 1 kg ei ole mõistlik marju panna, siis läheb kook - liiga mahlaseks.

valmistamine on imelihtne
näpi puru ja pane 2/3 sellest ahjuplaadile põhjaks, pane ahju, mis on 200 kraadi juurde soojenenud niikauaks, kuni klopid täidise kokku. Vahusta vispliga munad ja suhkur, lisa koored ja kohupiim. Kui valmis, vala see põhjale. Raputa peale vaarikad ja ülejäänud puru ja pane ahju. Kui ma õigesti mäletan, siis küpseta veel 45 minutit.
Osadele meeldib see kook soojalt, osadele külmalt :) aga järgi pole jäänud eal mitte ühtegi ruutu!

Comments

Popular posts from this blog

Kohila naise trandulet

Hei! 2013 Mõni päev kohe saab säärase vungi sisse, et hollalaaaa. Saab nalja ja staffi ja värki. Igatahes juhtus täna nii. Olin kiirustamas Raplasse. Auto ukse sain kangutades lahti. Ma tean, et mu hr Wolkar ei taha eriti ustega õrnutsemist - no tõmbasin teise suht brutaalse jõuga kinni, tahtsin veenduda, et käivitamise ajal tuul saba alla ei puhuks. Kinni ta jäi. Sain oma tranduletile hääled sisse - no ja siis proovisin uuesti ust avada, sest aknad olid kenasti ää jäätunud ja tuli selline uitmõte, et enne sõitma asumist võiks need kenasti puhtaks kraapida. Ust avada püüdes sai üsna ruttu selgeks, et see ei avane. Ei saanud ma lahti ka kõrvalistuja ust ega ka tagumisi. Olin küll kenasti autos ringi vimbelnud... mul oli kaunikesti soe... aga olin lukus mis lukus. Helistasin paarile sõbrale, kes mu kimbatuses olemisest veidi nalja said. Mind ennast ajas ikka kangesti naerma. No selliseid asju juhtub ikka vaid minuga. Üks sõber oli valmis juba startima, et mu auto pisutki puhtaks kraa...

18.60, ellujäämisinstinktid ja ise enda eest seismine

hei lubasin et kirjutan vähemalt korra nädalas. Kirjutan siis. Lubasin, et kirjutan ausalt - ka töötuks olemisest. Kirjutan siis. 18.60 on rahasumma, mis määrati mulle, kui töötule, päevase hüvitisena. Maksud tuleb sellest muidugi miinustada. Palju või vähe? Sõltub vaatenurgast. Kaheteistkümne kuni kuueteistkümne päeva raha pean maksma korteri ülalpidamise kuludeks. Sõltub sellest, kui palju köetakse. Lisa veel 3 päeva, mis läheb elektrile, 6 päeva, mis on laste huvialaringide tasu, 2,5 päeva internetiühenduse ja TV vaatamise rõõmu eest, 2 päeva kolme inimese telefoni arvetele. See jätab toidule, kütusele ja muule eluks vajalikule tervelt paari kuni viie päeva raha, sõltuvalt sellest, kas õues on külmem või soojem. See arvutus on tehtud 30 päevase kuu jaoks. Jaanuaris saan priisata... 1 päev lisaks, veebruaris enam mitte. See siin pole kirjutatud mitte hädaldamiseks. See on kirjutatud mõtteaineks. Meil on ka veel lastetoetus - mis on kokku vist 38 midagi euri... ja lapsed saavad...

Üheksa päevaga ümber Eesti. Kolmas

Uhhh. Vaatasin külmapügalaid. peaaegu miinus sada. Sest kui -28 kraadiga autorooli istud ja püüad teha näo, et tegelikult on päris soe, tunned, kuidas selle vale saatel tagumik naks ja naks istme külge jäätuma kipub . Millegipärast meenus mulle seik lapsepõlvest, kus üks mu vendadest - no ma vähemalt arvan, et see juhtus nendega, sest mina ometi poleks olnud nii sooda, et eriti paukuva pakasega proovida, kas keel jääb toru külge. No jäi. Ja kisa oli, ja ema tuli sooja veega ja proovis keele lahti sulatada. Seda trikki ma muidugi ei soovita kellelegi. Võib saada halb. Olin suundumas Valgamaale ja Valga linna. Lootsin küll, et mul jääb nii kaua aega, et hüppan korra ka lõunanaabritest lätlaste maile, aga etteruttavalt ütlen, et ei olnud mahti. Teel Elvast Valgasse nägin päikese sillerdavat tõusu. Metsa tagant, puude latvade kohale ta kerkis. See kuum kollakaspunane hiigelkera, ja kõik lõi kiirgama. Isand Jaanuari valdused pikiti lumeteemante täis. Kahetsusega nentisin, et päikesepri...