hei
lubasin et kirjutan vähemalt korra nädalas. Kirjutan siis. Lubasin, et kirjutan ausalt - ka töötuks olemisest. Kirjutan siis.
18.60 on rahasumma, mis määrati mulle, kui töötule, päevase hüvitisena. Maksud tuleb sellest muidugi miinustada. Palju või vähe? Sõltub vaatenurgast. Kaheteistkümne kuni kuueteistkümne päeva raha pean maksma korteri ülalpidamise kuludeks. Sõltub sellest, kui palju köetakse. Lisa veel 3 päeva, mis läheb elektrile, 6 päeva, mis on laste huvialaringide tasu, 2,5 päeva internetiühenduse ja TV vaatamise rõõmu eest, 2 päeva kolme inimese telefoni arvetele. See jätab toidule, kütusele ja muule eluks vajalikule tervelt paari kuni viie päeva raha, sõltuvalt sellest, kas õues on külmem või soojem. See arvutus on tehtud 30 päevase kuu jaoks. Jaanuaris saan priisata... 1 päev lisaks, veebruaris enam mitte.
See siin pole kirjutatud mitte hädaldamiseks. See on kirjutatud mõtteaineks. Meil on ka veel lastetoetus - mis on kokku vist 38 midagi euri... ja lapsed saavad toitjakaotuspensioni, mis meie riigis on 107 eur, kes veel ei tea.
Me saame hakkama. Kuidagi. Aga paljud siiski ei saa. No ei ole võimalik, et kohe kui oled töötu, müüd oma korteri (mul on 3-toaline) ja kolid väiksemasse, mille kulud on väiksemad, ei sõida enam autoga vaid käid lihtsalt jala, annad lastele vähem süüa jne jne. Aga sa pead midagi ette võtma, igal juhul. Jutt sellest, et ma ei viitsigi tööle minna, sest ma saan töötuna raha ja veel mingeid toimetulekutoetusi... saab tulla vaid inimese suust, kellel peres reaalselt keegi teenib tulu, aga mustalt. Toimetulekutoetust saad küsida vaid nii, et pere kogusissetulek on peale esmaste kulutuste (mille sisse loetakse vaid korterikulud ja osalist vist ka elekter) mitte rohkem kui 70 eur kuus ühe inimese kohta. Meil on see jõhkralt rohkem. Me saame hetkel kokku kusagil 81 eur ;)
See kõik käivitab ellujäämisinstinktid ja muidugi loovuse.
Mul on loovuskanalid nii lahti, et mõtteid, mida ja kuidas teha tuleb nagu paisu tagant. Ma kirjutan paari suuremahulist projekti, ühte lasteetendust ja raamatut, olen alustanud oma ettevõtte loomisega. Pakun end välja koolitajana, sündmuste korraldajana jpm. Kui sul on huvi, saad alati mulle helistada. Sellest kõigest kirjutan edaspidi täpsemalt.
Täna aga kirjutan teile, mis võib juhtuda, kui sa ei tea asju TÄPSELT.
Mul olid mitmed teostatud tööd, mille eest tasu väljamaksmised jäid perioodi, kus ma ametlikult olen juba töötu. Käisin kenasti konsultatsioonis, kus sain teada, et kui saan töötuks olemise ajal töötasu eest väljamakse, pean end selleks päevaks, mil väljamakse toimub töötustaatusest lahti ütlema ja järgmisel päeval end uuesti töötuna arvele võtma. Mul oli kahe töö eest raha oodata, nii siis jälgisin pidevalt oma pangakontot, millal see laekumine täpselt tuleb. 30. 12 tuli esimene. Avastasin selle siiski alles 1. jaanuaril, mis on teadupärast vaba päev. Kirjutasin murelikult, et nüüd on juhtunud selline ja selline lugu ja kuidas käituda. Olin saanud Kultuurkapitali eksperditasu novembrivooru projektide läbitöötamise eest. Sain teada, et pole hullu ja tulge uuesti vastuvõtule, esimesel võimalusel, et kaotasite vaid 2 päeva raha ja nüüd, kui uuesti töötuks end võtate, saate jaanuari raha terve kuuna kätte. Asi tundus enam vähem ja olin rahul - sain 132 euri, kaotasin 37,6. no kui riik nii asju näeb, hea küll. Kui ma siis aga 8. jaanuaril konsultatsiooniaja sain ja kohale läksin selgus, et kaotan lisaks siiski veel ka 8 jaanuari päeva raha. No nii. Teenisin 132, kaotasin 189. Katsusin veelkord selgitada, et ma ju tegin selle töö ajal, kui ma veel töötu polnud... aga sain vastuse, küll väga sooja ja lahke, et kahjuks ei saa enam midagi muuta ja järgmisel korral oleme mõlemad targemad. Selle teadmisega tulin koju. Meel oli ikka mornimast morn. Ma ei jätnud järele. See pole minu moodi. Tavaliselt löön käega, ma ei ole oma õiguste eest protsessija tüüp. Praegu aga teisiti ei saa.
Kirjutasin veelkord kirja. Tõin välja kõik, et seaduse ees olen ma täiesti õige. Ma teostasin töö töötava isikuna, mille väljamakse laekus minust olenemata hiljem. Samal ajal, kui kirja kirjutasin selgus veel, et kulka tasu ei käsitletagi töötasuna - see on eksperdil nagu stipendium, mida ei arvestata ka töötukindlustushüvitise summa määramisel kogutulude hulka. Ma olingi kerges hämmingus, et mille alusel see raha mulle laekub, sest ma ei olnud ühelegi lepingule pidanud allkirja andma. Olin ainult andnud nõusoleku olla ekspert. No nii. Kirjutasin oma kirja lõpuni, tõin välja kõik argumendid, miks arvan, et mul on õigus ja vajutasin väriseva käega "send" Ja kujutage ette - ma sain õiguse! Ma ei olnud midagi valesti teinud. Olin saanud eksitavat infot ja seetõttu oleksin kaotanud meie perele vägagi arvestatava summa.
Seisin enda õiguste eest lõpuni. Olgugi, et see pole kuidagi meeldiv protsess. Pean aga mõtlema nii - maksin aastaid töötukassasse makse, sest et kui peaksin kunagi sattuma situatsiooni, kus mul peaks olema vaja ajutiselt abi, siis ma saaksin seda. Nüüd on see hetk. Mul on selleks õigus.
selline biskviidilugu sai.
Liispet.
Comments
Post a Comment