hei!
Ühel päeval otsustasime sõpradega, et vaja end ikka enam ja enam proovile panna. Sedakorda siis kokkamises. Oleme Loovuslaboris katsetanud kokkamist nüüd juba enam kui kolm aastat. Aeg oli küps selleks, et astuda järgmisele levelile.
Leppisime kokku, et grupeeringusse nimega söök@kunst saavad kuuluda isikud, kes on ühel korral aastas valmis kutsuma enda juurde inimesed, kes hindavad köögikunsti.
Pead pakkuma välja vähemalt kolmekäigulise õhtusöögi, mis on pisut fäänz või gourmet hõnguline, sina teed retseptid (hea, kui sa pole neid enne teinud, et oleks põnevam) ning siis olema valmis selleks, et kogu see jõuk, kes su õhtusöögile tuleb, kõik selle ka üheskoos valmis teeb.
Nii siis saime kokku minu 9 ruutmeetrises köögis jõulude ja aastavahetuse vahel - jõulufäänzil. Meid oli kokku 8. Ja uskuge, mul on köögis lisaks ka kodutehnika ning mööbel! Aga see meid ei seganud. Olin küll kavandanud, et me kokkame köögis ja sööme elutoas, aga läks nii nagu alati.
Kolm käiku, mida ma välja pakkusin olid:
eelroog - krevetikotletike rohelisel padjal
pearoog - granaatõuna grilljuustusalat
krõbe kanafilee
granaatõunakaste
magus - kihiline jõulukook
Selle õhtu teeb muidugi eriliseks seltskond, kes kogunemas on. Ja hea vein. Seda peab sel õhtul olema mitu. Krevetikotletikesi polnud ma iial valmistanud. Mõtlesin, mis sääl sees võiks olla ja nii sündis retsept...
600 g kooritud krevette. 2 muna, 2 viilu röstsepikut, 100 g toorjuustu ja 100 g riivjuustu 2 spl sidrunimahla. Maitseürtidest võiks kasutada murulauku ja veidi tilli - seda juhul, kui sa pole tšillisõber. Muidu võiksid hakkida tšillikauna ja siis muidugi ei pane sa miskit tilli ega murulauku. Meie tegime kaks versiooni, sest mina olen tšillile allergiline.
serveerida saaks neid erinevalt. Kui teed tšilliversiooni, siis oleks mõistlik peedilehtedele piserdada õli-laimi-sidruniželee kastet ja asetada kotletike sellele lihtsale rohelisele padjale. Lisaksin veel hernevõrseid, aga pühadevahelisel hetkel neid kaubanduses saada ei olnud. Ilma tšillita kotletikestele tegin ma väga peeneks hakitud kurk-redis-purgi krõmpskurk (kodune) hapukoore salati, mille samuti peedilehele, kotletikese alla asetasime. Kotletitaignas purustasime osad krevetid saumiksriga ja kolmandiku osa jätsime päris terveks. Praadisime neid väikeste pannkookide pannil, või sees. Siis läksid nad kenasti pruuniks ja krõbedaks.
Grilljuustusalat valmib raclette abil. Selle roa kõige olulisem osa on kaste. Seda peab keetma vähemalt tund, et ta õige paksusega saaks. Balsamicot ja granaatõunamahla ja suhkrut ja muudkui keedad ja keedad ja keedad. Salati käänasime kokku erinevast rohelisest, granaatõunast, mahlast ja õlist. Kanafileed uhmerdasime imeõhukeseks ja grillisime samuti raclettel ära. Pildil on kastet metsikult palju :) aga see oli nende inimeste soov, kes sõid. Kaste oli imehää (tõele au andes oli seekordne kaste jõhvikatest... aga ideaalis on parem, kui granaatõunasalati juurde ka granaatõunakaste on) .
Kihiline jõulufäänz - kook, mille teed valmis vahetult enne, kui hakkad valmistama eelrooga. Küpsetad imeõhukesed ümmargused piparkoogid (või ostad). Siis on sul vaja toorjuustu ja tere kohupiimapastat, mille kokku klopid, lisad veidi suhkrut. paned kahe piparkoogi vahele kuhjaga toorjuustusegu, ühe kihi pohla või jõhvika toormoosui, surud teise piparkoogi järgmiseks kihiks. Siis võtad tordipritsi ja väänad sealt välja ühe peene joaga kaunistuspusa. Serveerides paned koogile veel tilga moosi või terve marja. Maitses väga hää ja 25 koogikese valmistamiseks kulus tervelt 15 minutit (siis kui piparkoogid on ette küpsetatud või ostetud).
Ploomil tuli aasta viimasel päeval ikka väga hea mõte. Kohila kokkade cookoff korraldada. Teeme selle Loovuslaboris ära. Nooredkokad versus Kogenumadkokad. Paneme selleks koolimaja kokandusklassi kinni ja läksminna! Juba jaanuari lõpus tahaks esimese ära teha.
Maha hakklihakaste ja makaronid singiga! Mulle meeldib kokkamine, kus saab kasutada fantaasiat. Lastele aga...
Kui sul tuli isu mu kodukohvikusse tulla - no lepi siis minuga lihtsalt aeg kokku!
Liispet
Ühel päeval otsustasime sõpradega, et vaja end ikka enam ja enam proovile panna. Sedakorda siis kokkamises. Oleme Loovuslaboris katsetanud kokkamist nüüd juba enam kui kolm aastat. Aeg oli küps selleks, et astuda järgmisele levelile.
Leppisime kokku, et grupeeringusse nimega söök@kunst saavad kuuluda isikud, kes on ühel korral aastas valmis kutsuma enda juurde inimesed, kes hindavad köögikunsti.
Pead pakkuma välja vähemalt kolmekäigulise õhtusöögi, mis on pisut fäänz või gourmet hõnguline, sina teed retseptid (hea, kui sa pole neid enne teinud, et oleks põnevam) ning siis olema valmis selleks, et kogu see jõuk, kes su õhtusöögile tuleb, kõik selle ka üheskoos valmis teeb.
Nii siis saime kokku minu 9 ruutmeetrises köögis jõulude ja aastavahetuse vahel - jõulufäänzil. Meid oli kokku 8. Ja uskuge, mul on köögis lisaks ka kodutehnika ning mööbel! Aga see meid ei seganud. Olin küll kavandanud, et me kokkame köögis ja sööme elutoas, aga läks nii nagu alati.
Kolm käiku, mida ma välja pakkusin olid:
eelroog - krevetikotletike rohelisel padjal
pearoog - granaatõuna grilljuustusalat
krõbe kanafilee
granaatõunakaste
magus - kihiline jõulukook
Selle õhtu teeb muidugi eriliseks seltskond, kes kogunemas on. Ja hea vein. Seda peab sel õhtul olema mitu. Krevetikotletikesi polnud ma iial valmistanud. Mõtlesin, mis sääl sees võiks olla ja nii sündis retsept...
600 g kooritud krevette. 2 muna, 2 viilu röstsepikut, 100 g toorjuustu ja 100 g riivjuustu 2 spl sidrunimahla. Maitseürtidest võiks kasutada murulauku ja veidi tilli - seda juhul, kui sa pole tšillisõber. Muidu võiksid hakkida tšillikauna ja siis muidugi ei pane sa miskit tilli ega murulauku. Meie tegime kaks versiooni, sest mina olen tšillile allergiline.
serveerida saaks neid erinevalt. Kui teed tšilliversiooni, siis oleks mõistlik peedilehtedele piserdada õli-laimi-sidruniželee kastet ja asetada kotletike sellele lihtsale rohelisele padjale. Lisaksin veel hernevõrseid, aga pühadevahelisel hetkel neid kaubanduses saada ei olnud. Ilma tšillita kotletikestele tegin ma väga peeneks hakitud kurk-redis-purgi krõmpskurk (kodune) hapukoore salati, mille samuti peedilehele, kotletikese alla asetasime. Kotletitaignas purustasime osad krevetid saumiksriga ja kolmandiku osa jätsime päris terveks. Praadisime neid väikeste pannkookide pannil, või sees. Siis läksid nad kenasti pruuniks ja krõbedaks.
Grilljuustusalat valmib raclette abil. Selle roa kõige olulisem osa on kaste. Seda peab keetma vähemalt tund, et ta õige paksusega saaks. Balsamicot ja granaatõunamahla ja suhkrut ja muudkui keedad ja keedad ja keedad. Salati käänasime kokku erinevast rohelisest, granaatõunast, mahlast ja õlist. Kanafileed uhmerdasime imeõhukeseks ja grillisime samuti raclettel ära. Pildil on kastet metsikult palju :) aga see oli nende inimeste soov, kes sõid. Kaste oli imehää (tõele au andes oli seekordne kaste jõhvikatest... aga ideaalis on parem, kui granaatõunasalati juurde ka granaatõunakaste on) .
Kihiline jõulufäänz - kook, mille teed valmis vahetult enne, kui hakkad valmistama eelrooga. Küpsetad imeõhukesed ümmargused piparkoogid (või ostad). Siis on sul vaja toorjuustu ja tere kohupiimapastat, mille kokku klopid, lisad veidi suhkrut. paned kahe piparkoogi vahele kuhjaga toorjuustusegu, ühe kihi pohla või jõhvika toormoosui, surud teise piparkoogi järgmiseks kihiks. Siis võtad tordipritsi ja väänad sealt välja ühe peene joaga kaunistuspusa. Serveerides paned koogile veel tilga moosi või terve marja. Maitses väga hää ja 25 koogikese valmistamiseks kulus tervelt 15 minutit (siis kui piparkoogid on ette küpsetatud või ostetud).
Ploomil tuli aasta viimasel päeval ikka väga hea mõte. Kohila kokkade cookoff korraldada. Teeme selle Loovuslaboris ära. Nooredkokad versus Kogenumadkokad. Paneme selleks koolimaja kokandusklassi kinni ja läksminna! Juba jaanuari lõpus tahaks esimese ära teha.
Maha hakklihakaste ja makaronid singiga! Mulle meeldib kokkamine, kus saab kasutada fantaasiat. Lastele aga...
Kui sul tuli isu mu kodukohvikusse tulla - no lepi siis minuga lihtsalt aeg kokku!
Liispet
ootan huviga seda cookoffi (mida iganes see ka täpselt tähendada ei või)...just kavatsesingi küsida,et millal jälle midagi head Gurmees süüa saab:)
ReplyDelete