Skip to main content

Maha hakklihakaste ja makaronid singiga!

hei!
Ühel päeval otsustasime sõpradega, et vaja end ikka enam ja enam proovile panna. Sedakorda siis kokkamises. Oleme Loovuslaboris katsetanud kokkamist nüüd juba enam kui kolm aastat. Aeg  oli küps selleks, et astuda järgmisele levelile.
Leppisime kokku, et grupeeringusse nimega söök@kunst saavad kuuluda isikud, kes on ühel korral aastas valmis kutsuma enda juurde inimesed, kes hindavad köögikunsti.
Pead pakkuma välja vähemalt kolmekäigulise õhtusöögi, mis on pisut fäänz või gourmet hõnguline, sina teed retseptid (hea, kui sa pole neid enne teinud, et oleks põnevam) ning siis olema valmis selleks, et kogu see jõuk, kes su õhtusöögile tuleb, kõik selle ka üheskoos valmis teeb.
Nii siis saime kokku minu 9 ruutmeetrises köögis jõulude ja aastavahetuse vahel - jõulufäänzil. Meid oli kokku 8. Ja uskuge, mul on köögis lisaks ka kodutehnika ning mööbel! Aga see meid ei seganud. Olin küll kavandanud, et me kokkame köögis ja sööme elutoas, aga läks nii nagu alati.

Kolm käiku, mida ma välja pakkusin olid:
eelroog -  krevetikotletike rohelisel padjal
pearoog - granaatõuna grilljuustusalat
                krõbe kanafilee
                granaatõunakaste
magus -    kihiline jõulukook

Selle õhtu teeb muidugi eriliseks seltskond, kes kogunemas on. Ja hea vein. Seda peab sel õhtul olema mitu. Krevetikotletikesi polnud ma iial valmistanud. Mõtlesin, mis sääl sees võiks olla ja nii sündis retsept...
600 g kooritud krevette. 2 muna, 2 viilu röstsepikut, 100 g toorjuustu ja 100 g riivjuustu 2 spl sidrunimahla. Maitseürtidest võiks kasutada murulauku ja veidi tilli - seda juhul, kui sa pole tšillisõber. Muidu võiksid hakkida tšillikauna ja siis muidugi ei pane sa miskit tilli ega murulauku. Meie tegime kaks versiooni, sest mina olen tšillile allergiline.
serveerida saaks neid erinevalt. Kui teed tšilliversiooni, siis oleks mõistlik peedilehtedele piserdada õli-laimi-sidruniželee kastet ja asetada kotletike sellele lihtsale rohelisele padjale. Lisaksin veel hernevõrseid, aga pühadevahelisel hetkel neid kaubanduses saada ei olnud. Ilma tšillita kotletikestele tegin ma väga peeneks hakitud kurk-redis-purgi krõmpskurk (kodune) hapukoore salati, mille samuti peedilehele, kotletikese alla asetasime. Kotletitaignas purustasime osad krevetid saumiksriga ja kolmandiku osa jätsime päris terveks. Praadisime neid väikeste pannkookide pannil, või sees. Siis läksid nad kenasti pruuniks ja krõbedaks.

Grilljuustusalat valmib raclette abil. Selle roa kõige olulisem osa on kaste. Seda peab keetma vähemalt tund, et ta õige paksusega saaks. Balsamicot ja granaatõunamahla ja suhkrut ja muudkui keedad ja keedad ja keedad. Salati käänasime kokku erinevast rohelisest, granaatõunast, mahlast ja õlist. Kanafileed uhmerdasime imeõhukeseks ja grillisime samuti raclettel ära. Pildil on kastet metsikult palju :) aga see oli nende inimeste soov, kes sõid. Kaste oli imehää (tõele au andes oli seekordne kaste jõhvikatest... aga ideaalis on parem, kui granaatõunasalati juurde ka granaatõunakaste on) .

Kihiline jõulufäänz - kook, mille teed valmis vahetult enne, kui hakkad valmistama eelrooga. Küpsetad imeõhukesed ümmargused piparkoogid (või ostad). Siis on sul vaja toorjuustu ja tere kohupiimapastat, mille kokku klopid, lisad veidi suhkrut. paned kahe piparkoogi vahele kuhjaga toorjuustusegu, ühe kihi pohla või jõhvika toormoosui, surud teise piparkoogi järgmiseks kihiks. Siis võtad tordipritsi ja väänad sealt välja ühe peene joaga kaunistuspusa. Serveerides paned koogile veel tilga moosi või terve marja. Maitses väga hää ja 25 koogikese valmistamiseks kulus tervelt 15 minutit (siis kui piparkoogid on ette küpsetatud või ostetud).

Ploomil tuli aasta viimasel päeval ikka väga hea mõte. Kohila kokkade cookoff korraldada. Teeme selle Loovuslaboris ära. Nooredkokad versus Kogenumadkokad. Paneme selleks koolimaja kokandusklassi kinni ja läksminna! Juba jaanuari lõpus tahaks esimese ära teha.

Maha hakklihakaste ja makaronid singiga! Mulle meeldib kokkamine, kus saab kasutada fantaasiat. Lastele aga...
Kui sul tuli isu mu kodukohvikusse tulla - no lepi siis minuga lihtsalt aeg kokku!

Liispet


Comments

  1. ootan huviga seda cookoffi (mida iganes see ka täpselt tähendada ei või)...just kavatsesingi küsida,et millal jälle midagi head Gurmees süüa saab:)

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Sel suvel Sitsiilias. Esimene

6 tundi lennukisõitu ja kohal. Kirvendav kuumus lõi meile tervituspahvakuna sõõrmeisse. Kohal. Augustikuumuses. Silmitsesin Palermo lennuvälja ümbritsevaid mägesid ja olin kuidagi kangesti rõõmus, et meil õnnestus lennukiga siiski maanduda lennurajale, mis jäi nende müüride vahele. Ahmisin endasse seda maad. Jah, juba lennujaamas. Selline ma olen. Mõned kiirukäärulised koridorid läbi lennujaamahoone ja... mõnikümmend minutit hiljem leidsin end oma isikliku sitsiillase embusest. Laura. Ma olin igatsenud seda tema tagasihoidlik-turtsakat olemist. Turtsakat seetõttu, et kui kuidagi, mingi ime läbi õnnestus teha nali nii, et see ei käinud läbi pikendusjuhtme, turtsatas ta naerma, kauaks. Olin ütlemata rõõmus, et sain siia tulla. Laurat näha, ta perega tutvuda. Sellest kõigest aga pärastpoole. Leidsime parklast Laura päevinäinud autoloksu, mis pidi saame meie sõbraks järgneval 10l päeval.  See oli peaaegu sama uhke pill niikut mu enda trandulett. See lõi koduse tunde. Surusime si

Kohila naise trandulet

Hei! 2013 Mõni päev kohe saab säärase vungi sisse, et hollalaaaa. Saab nalja ja staffi ja värki. Igatahes juhtus täna nii. Olin kiirustamas Raplasse. Auto ukse sain kangutades lahti. Ma tean, et mu hr Wolkar ei taha eriti ustega õrnutsemist - no tõmbasin teise suht brutaalse jõuga kinni, tahtsin veenduda, et käivitamise ajal tuul saba alla ei puhuks. Kinni ta jäi. Sain oma tranduletile hääled sisse - no ja siis proovisin uuesti ust avada, sest aknad olid kenasti ää jäätunud ja tuli selline uitmõte, et enne sõitma asumist võiks need kenasti puhtaks kraapida. Ust avada püüdes sai üsna ruttu selgeks, et see ei avane. Ei saanud ma lahti ka kõrvalistuja ust ega ka tagumisi. Olin küll kenasti autos ringi vimbelnud... mul oli kaunikesti soe... aga olin lukus mis lukus. Helistasin paarile sõbrale, kes mu kimbatuses olemisest veidi nalja said. Mind ennast ajas ikka kangesti naerma. No selliseid asju juhtub ikka vaid minuga. Üks sõber oli valmis juba startima, et mu auto pisutki puhtaks kraa

Jõuluvanale

hei, Taat! Kuidas tervis? Sel aastal parem? Memm kirjutas, et teil sel aastal napib mett, Sa olla kõik see aeg kangesti köhane. Tead, kui Sa teisipäeval meilt läbi astud, panen Sulle purgi kaasa. Mu hää sõbranje kaasa hakkas sel aastal mesinikuks. Ta on juba peaaegu paberitega ja kangesti õhinas sellest, mida ta teeb. Igatahes olla see selle kandi kõikse parem mesi. Tervendav. Mul sel aastal endale jõulusoove pole. Mul on kõik, mida ma vajan, olemas. Kui tahad miskit ikka tuua, too midagi, mis mahuks ära ühte peopessa. Tule ja ole lihtsalt meie seltsis. Laste soovid oled kätte saanud ja päkapikkudega tegime kokkuleppe, et aitan Sul neid asju muretseda. Aga tooma pead neid ikka ise. Muidu pole päris. Sel aastal paneme Su skype. Ära siis kohku, aga üks osa mu perest on hetkel välismaal. Ma tean, et Sa tead - tegelikult... ja et sa niikuinii plaanisid sinna ka minna. Ma olen veidi mures Su pärast, sest kuidas Sa sääl maal korstna kaudu neid asju ikka õiendad? Seal peaks sul miski pru