Ratsa rikkaks! Tehtud.

Päikeselaigus eilelõunase borši jäänukeid helpides, hakkasid sõrmedes sõnad sügelema.
Kui see juhtub, pean kirjutama.
Teen siis seda.
Alguses oli vaid mõte.
Martini - kes on mu poeg -  mõte, et järgmise kontserdi võiks teha Eurovisooni lauludest.
Mitte et ta oleks ise kõige suurem eurolauluhull, aga mõte oli hea.
Meil on ju siin Kohilas lauljaid nagu putru.
Nende laulude seast oli võimalik igale lauljale just tema häälele sobiv ja võimekusele vastav laul leida. Kuulasime nädalate kaupa eurolaule. Ise ka ei usuks, kui see kuulaja poleks olnud mina ise.
Leidsime neid, mida tahaks lavalt saali kõlada lasta pea 60. Valisime neist siis 4 tunnise kontserdi jao välja.
Kogunesime, kuulasime, naersime, kujutasime ette, otsisime sobivaid lauljaid... ja kõik loksus lõppeks paika. 38 lugu.
Ma hüplen siin mälestusestes edasi - tagasi. Aga ma olen ka zombistunud, nii et antagu mulle seekord andeks.
Toom tegi kõik visuaali. FB-s ja kavad ja maeiteamidakõikveel. Kaasaarvatud see, et leidis meile superhea kohviku, kus valik oli ülisuur ja otsa ei lõppenud asjad tavapäraselt esimese vaheaja järel...Kõike oli ja kõik oli hea. Menu Catering. Kui tahate teada, kes tegi. Nad olid totaalproffide suhtumisega, tulid eelnevalt korra ka kohale, uurisid ja puursid ja mõõtsid ja kavandasid. Toom on mu teine mina. Lihtsalt, kui midagi kavandame, ei tea ma täpselt kuidas see juhtub, aga ta teab kohe mida ma mõtlen ja mõtleb sealt lihtsat edasi. See vend, on mul lihtsalt kunstnik... ja ta on kättesaadav. Teine, Teet siis, on praegu juustuvabariigis. Ta on seal Universumi direktor ja saab haruharva meiega kokku ja meiega koos hullu panna, aga seekord oli ta olemas! Siki tahtis lavale ja Teet sai plaksutajaks kaasa tulla. Ma olin sellest ikka väga rõemus!
tagasi...
Kohe alguses teatas Silvia (tantsuõpetaja), et nad on Janega eurovisioonihullud ja kavatsevad igatahes kogu klubi (TWIST) tantsijatega kaasa teha.
Olgu olgu, Silvia... ehitame siis suurema lava. Nad tegid, oi kuidas nad tegid. Jane oli seadnud vist 8 loo tantsud ja Silvia  ühe (arusaadav ta on totaalrase).. lisaks tuli veel Kairis, kes Euphoriale liikumise seadis. Tantsijaid oli kontserdil lõpuks 40! Kui neid muudkui tuli ja tuli, oli mul veits hirm... kas lava ikka veab välja.
Ja lauljaid...koos kooriga kokku 46. Igaüks nende seas isiksus, aga mitte ülbik. Lahke ja abivalmis on neist enamik. Mõned tüübid on kaasaujujad ja mõndadele pole veel kuppu jõudnud, mida me tegelikult ootame. Kui palju vajalikku tegevust on vaja teha ja et keegi ei teeni kedagi. Kõik teevad kõike. Muudmoodi ei saa.
Ambitsioonikas plaan, teha spordihoonest kontsertsaal. No ma ei või. Pean ma nii hull olema ;) seda ma mõtlesin... ja mitte korra, kaks vaid korduvalt.
Me otsisime...kõigepealt põranda. Leidsime selle Raplast, sellise hinnaga, mis meile taskukohane. Siis otsisime toole ... alguses oli plaan kõik meie valla toolid kokku tassida, aga see plaan jäi õnneks kalevi alla. Kui selgus, et piletid nii tormiliselt maha müüdi, saime endale toolirenti lubada. 90 senti ja käive lisaks. See on odavaim hind.... aga õnneks oli Oki, kelle kaudu saime sellegi veel soodsamalt. Igatsugu muud kraami ka. Lauad tassisime küll kokku koolist ja raamatukogust ja rahvamajast takkapihta. Spordihoone omad muidugi veel lisaks. Kokku vajasime praktiliselt 100 lauda. Kohvik ja meikaridki vajasid ju oma.
Oi see lagi.... õmblemine, mis kestis 6 tundi 6 naisega, oli muki -  kaka selle kõrval, kuidas see lakke saadi. Naistel tuli geniaalne mõte kasutada nö tugevdustoruks riiderullide hülsse. Parim oleks olnud juhtmete isolatsioontoru, aga raha meil ju pole. Katti ja Siiri siis tassisid meile neid hülsse kokku.... ja me teipisime nad küll kokku ja hiljem lahku ka veel. Lae ülespanemine, mis minu arvates pidi käima niuh-näuh, oli ikka mega ettevõtmine. Kohutav ettevõtmine, mille käigus ütles üles tõstuk ja muidugi minu närvid...need kärssasid nii suure hooga, et läksin oma lähedastegagi tülli...
Seinad katsime kangaste ja lippudega, mille Katti meile messikeskusest laenas. Laudlinad... lasime õmmelda, lihtsalt seetõttu, et rendi hinna ja omamise suhe on nii naerväärne. Rent 1.50 lina ja pesemine lisaks, õmblemine 2,60 ja pesemine. Kahe sündmusega teenivad linad juba kasumit ;)
Kui meil poleks olnud hulle, kes kogu asja olid valmis meiega kaasa tegema, oleksime olnud omadega mudamädas. Ma olen ütlemata õnnelik, et kõik need inimesed, kes õla alla panid, seda tegid. Kogu paiga ettevalmistus kestis 17 tundi. Siis olime valmis. Selleks tegid üle 30 inimese tasuta tööd ja 10 meest veel, kes said makstud, sellele lisaks. Kes asetas, tassis, vedas, tõstis, nühkis, luges, liimis, süütas... lugematu arv töid. Maha sai see imelugu 7 tunniga. Selle käigus leiutas Margus uue tööriista - teivassae. Omavahel ühendati teivashüppe latt ja teivas ning selle otsa pisike oksasaag. Selle agregaadi abil võeti lagi alla... milline metsik töö. Uskuge, kui avastasin, et 1200 ruutu põrandat tuleb mul öösel käsitsi ära pesta, tahtsin põgeneda... et mul ei tekiks enam mitte kunagi vajadust midagi korraldada. Vilge tuli appi ja lugematu arv ämbreid miskit vahendit kasutades pesime kahe mopiga, mida käsitsi pidi väänama, ära kogu põranda, millel oli prõgikoti lohistamisest tohutute veinivaalude jälg.... öak.  Teised viisid sel ajal ära asju... terve majatäie, tundus mulle. Kõik olid kohutavalt tublid. Veel toon välja peebu, kes tõi öösel poistega uue tõstuki, kui seni saalis olnu lõplikult saba viskas!
Meikarid, juuksurid, stilistid ja muud.. fotograafid, tantsuõpetajad, lauluseadjad jne kõik need inimesed... muidugi ka lauljad ja tantsijad, tegid tööd vabatahtlikult. Saime rikkaks - ooo muidugi. Inimsuhetes, kallistustes, õnnetundes. Kas ka rahas... no seda ei. Saime oma kulud nulli..
Kontsert ise
ma olin nii ootusärev juba öö enne seda, kui alustasime, mida tund edasi, seda hullemaks läks.
Laupäev.
kui heli- ja valgusemehed hommikul ligi polteist tundi hilinesid, olin närvivapustuse äärel. Proov hilines kokku 3 tundi. Soundi ei saanud testida... ja see andis kontserdil tunda. Ma ei läheks nende meestega järgmisel korral paati, isegi kui saan veenduda, et seekord tehakse teisiti. Ma olin eelkõige närvis seetõttu, et me ise olime panustanud juba selleks hetkeks ööpäeva pluss ettevalmistusaja lisaks. Et keegi, kes kogu selle vabatahtlikkuse kõrval, kes saab makstud, veab meid niimoodi alt, see ajas ikka totaalnärvi. Hingasin sügavalt sisse välja ja palusin kõigil säilitada rahu. Inimesed ootasid oma proovi enam kui 5 tundi ja osad lõpuks ei saanudki. Kas te poleks vihased....?
Emotsioonid olid laes...
Aga pidime minema edasi. Meie võimuses polnud seda muuta.
Lisavidinatest:
Joel oli loonud süsteemi, kuidas minu ja Martini poolt väljamõeldud ja kohe ka väljahüütud hääletamisvõimalust pakkuda. Et oleks ikka nagu päris. Ma arvan, et ta ehitas seda äppide ja meilide omavahelist seost siin ikka paarkümmend tundi. See toimis. Kokku saadeti 2380 sõnumit, see on ikka väga võimas tulemus.Võidulaul sai 590 häält. Euphoria ja Maris Reinumäe. Kohila rahva lemmik.
Bänd oli ülihea -SupsLups - ma olen valmis nendega tegema koos mida iganes. Tööbid on nii andekad, et kõik saab kuulmise järgi paika. Need tüübid jõuavad veel eredate muusikutena meie muusikataevasse.
Lauljad olid nii head, et oli kohati uskumatu, et nad kõik on pärit siitsamast. Kohilast. Ma olen neile juba kiidulaulu kirjutanud - ma tunnen igaühest nende seast nii siirast rõõmu, olen nende andekusest lummatud ja seetõttu valmis üle elama unetuid öid, närvivapustusi ja muidugi Euphoriat!!!
Meid tabasid haigused, operatsioonid ja muud jamad... me saime neist üle. Nii pidi Alo selleks, et laval oma kolmest laulust 2 ära laulda sööma sisse paki võid ja kolm toorest muna... kas oleksite selleks valmis? Märten tuli lavale otse intensiivravipalatist, Linda sattuski noa alla ja kogu õhtu vältel olin valmis lavalt hüüdma - riietusruumis vajatakse sünnitusabi...
Nad olid ikka kõik minepekkikuilahedad. Ja mu enda kogemus, olla õhtujuhiks Mart Sanderi kõrval... no see on väga väärtuslik.
Rõõm, rõõm ja veel kord rõõm. Inimestest hea meel.
Tegijatest ja tulijatest.
Meid oli sel õhtul saalis enam kui 900.
Kas saime rikkaks? Muidugi! Ratsa rikkaks!
Kogemusest.
Huvitav, mida Kärdlas tehakse? Seal laulupealinnas?
Kas käib samasugune elu?
Laululinnas, Kohilas, käib melu täie hooga!

Liispet