Skip to main content

Lapsed hoiavad kuldvõtmekest.


Kas mäletate lugu kuldvõtmekesest, mis lebab kusagil sogase tiigi põhjas. See kuldvõtmeke avab koldetaguse ukse, mis omakorda viib...
Kuhu ta viib?
Kui tead lugu, mõtled etteantud raamides ja ei näe võimalust, et uks, mis kuldvõtmekese võluväega avaneb, viib sind Pilveriiki. Sa ei kujutle, sa reprodutseerid.
Kujutlusvõime on aga tähtis. See on vahend loovate lahenduste leidmiseks mistahes probleemidele või sinu ees seisvatele küsimustele. See on julgus mõelda mitmeid lahendusteid, põnevaid, ootamatu lõpuga lugusid, ta on see miski, mis teeb sinust erilise. Loovalt mõtleva inimese.
Mis juhtub, kui pakume oma lastele „maailma, mis on valmis“? Valmistatud lõpmatul hulgal plastmassist, raiutud uhkete piltidena pildiraamatutesse, vahendatud kinolinalt ja arvutiekraanidelt. Ära mõtle, mängi! Ära kujutle, kopeeri! Kuhu see tee meid viib? Milliseks me lapsed kujunevad?
Loovus – pole lihtsalt tähenduslik ja moodne sõna. Ta võtab kokku su ande, võime, kogemused, tahte, julguse ja teadmised. Kas oled saanud avastada uut, uurida vana või olemasolevat ja leiutada ise? Oled saanud ise otsustada? Kas oled kujunenud loovaks? Kas lased oma lapsel loovaks kujuneda?
Oled sa sellele mõelnud?
Mäng – on meie jaoks vahend, mille läbi kogeda edu ja ebaedu. Olla võrdne, jääda alla, võita. Tunda rõõmu ja sõbra õlga. Tunnetada meeskonnana toimimise tähtsust, võtta erinevaid rolle. Tunda vastutust. Olla tähtis, olla osa.
Mis on mäng? Miks on mäng? Kuidas sünnib mäng?
Lapsed.
Uudishimulikud, avastamisrõõmu, tegutsemislusti ja tahet ning otsusekindlust täis olevused. Lapsed hoiavad enda käes kuldvõtmekest, mis avab iga ukse, akna ja pilu kuni täiskasvanud ei ütle talle, mis on „õige“.
Me soovime, et lapsed kasvaksid vabas, loovas ja nende võimeid arendavas keskkonnas. Teame oma kogemusest, et lapsed on vastuvõtlikud, lapsed on valmis avastama midagi uut.
Laste kaudu on võimalik homset muuta. Täiskasvanud on „läinud rong“. Nende mõttemustreid, hoiakuid, tabusid ja harjumusi on raske mõjutada, veel keerulisem ümber pöörata.
Laste käes on kuldvõtmeke. Homse muutmiseks meile sobival moel.
 Kuidas ikkagi pakkuda lastele loovust toetavat keskkonda? Sellele küsimusele vastuseid otsides sündis meil nii Mäng on väikese inimese töö laste projekt ning ka Loovuslabor.
Mida saaks teha aga veel... kas mõtleme koos?

Comments

Popular posts from this blog

Üheksa päevaga ümber Eesti. Viies.

Virumaad. teekond tundmatusse /delfi illustreering minu mälupilt Kogus tuisutunnet. Pilved muutusid ähvardavaks ja tõusis tuul. Tuhatnelja tuhisedes puhus ta põldudelt üle tee sinna langenud kerget lund. Tuisutants oli ilus küll, aga tegi samas sõidu keerukaks. Polnud enam tajuda, kus on tee ja kus põld. Sõitsin tundmatusse. Peale Kuusalu pööret läks sadu-tuul-tants-tuisk ikka päris palju pöörasemaks. Lasin lihased lõdvaks ja tõmbasin sõidu oluliselt aeglasemaks. Vaja oli jõuda kohale tervelt. Uhasin endasse virna kohvi. Et pimedas ärkvel püsida. Ma olen ikka rikutud mann. Kütust võtan ainult Statoilist - miks? Kohvi pärast. Õigemini selle maitse pärast. See lihtsalt on minu meelest kõige parem. Hea suur  - jagub kauaks - saan ise lahjaks timmida. Kõik mulle oluline ühest kohast :) Jõhvi jõudes panin taas gepsu tööle. Olen murdumas - minu viidamajanduse ja inimestega vahetu mina küsin-nemad vastavad suhtlemistava on asendumas tehnilise vidinaga. Kui kurb. Jõhvi oli aga mul ...

üheksa päevaga ümber Eesti

foto jan vutt Külmataat on paugutanud. Paari päeva jagu juba. Valge on võtnud võimust. Kõikjale, kuhu silm ulatub on laotatud helevalge vaip. Veel pole olnud kellelgi mahti sinna plekke ajada. Just säärasel, mind pööraste külmakraadidega üllatanud hommikul asutasin end teele. Ees seisab retk. Üheksa päevaga ümber Eesti. Risti- ja põiki veel sellele lisaks. Panen oma väiksele tublile noolele hääled sisse. Ta turtsatab korra veidi pahaselt, käigukang on veel totaalselt kange ja pedaalide sõtkumine on esialgu selline raskendatud  - otsekui keegi oleks slow mode nupu sisse vajutanud. Vuran teele. Ees on ootamas avastamisrõõmu täis päevad. Raplast sõidan sedapuhku lihtsalt läbi. Hommikukohv mu toredas täpikruusis kruusis hakkab otsa saama, aga peatuseks hetkel mahti pole. Veel pole hakanud liiga soe. Kraadiklaas oli julgelt alla 20 pügala miinuses. Rapla on teadagi üks meie maa külmasammastest. Imetlesin külmkargeid vaateid, mida linn mulle pakkus  - ma tulen siia. Va...

100 naist, kellega olen kohtunud. Neljas.

minu mammi. Alma. Sind ei ole enam ammu, aga oled olemas. Meis. Kaardimoor. Rätsep. Memm. Rahusadam. Pai. Mammi. Lapsepõlvelood. Kell on 8 hommikul. On laupäev. telefon heliseb. Ema, ütleb mu ema ja läheb torisedes telefonini. Mammil on selleks ajaks juba tuli all ja katel tulel. On pesupäev! Meil on sel ajal juba Riga. Sellega ei pea alustama tingimata kell 8. Võib pesta ka hiljem, seletab mu ema vaikselt. Mammi oli oma aja laps. Mul on meeles saunapäevad. Mu vanaema ja vanaisa elasid Kohila Toompeal, teate küll seda vana viinapoe maja. Näen teid noogutamas. No vot, seal miskit veevärki polnud, vets oli õue peal ja kaevust tuli tassida kogu vajaminev vesi. Välja vedada ka muidugi kõik, mis meil harjumuspäraselt kõigil mööda torustikku ära voolab. Mu mammi ei saanudki maitsta elu, mis kõigi mugavustega korteris. Ta sai kõigega hakkama. Aga tagasi saunapäeva juurde. Käisime alevi saunas. See oli iga nädala lõppu kuuluv rituaal. Nagu ka see, et enne sauna minekut vah...