Skip to main content

Lapsed hoiavad kuldvõtmekest.


Kas mäletate lugu kuldvõtmekesest, mis lebab kusagil sogase tiigi põhjas. See kuldvõtmeke avab koldetaguse ukse, mis omakorda viib...
Kuhu ta viib?
Kui tead lugu, mõtled etteantud raamides ja ei näe võimalust, et uks, mis kuldvõtmekese võluväega avaneb, viib sind Pilveriiki. Sa ei kujutle, sa reprodutseerid.
Kujutlusvõime on aga tähtis. See on vahend loovate lahenduste leidmiseks mistahes probleemidele või sinu ees seisvatele küsimustele. See on julgus mõelda mitmeid lahendusteid, põnevaid, ootamatu lõpuga lugusid, ta on see miski, mis teeb sinust erilise. Loovalt mõtleva inimese.
Mis juhtub, kui pakume oma lastele „maailma, mis on valmis“? Valmistatud lõpmatul hulgal plastmassist, raiutud uhkete piltidena pildiraamatutesse, vahendatud kinolinalt ja arvutiekraanidelt. Ära mõtle, mängi! Ära kujutle, kopeeri! Kuhu see tee meid viib? Milliseks me lapsed kujunevad?
Loovus – pole lihtsalt tähenduslik ja moodne sõna. Ta võtab kokku su ande, võime, kogemused, tahte, julguse ja teadmised. Kas oled saanud avastada uut, uurida vana või olemasolevat ja leiutada ise? Oled saanud ise otsustada? Kas oled kujunenud loovaks? Kas lased oma lapsel loovaks kujuneda?
Oled sa sellele mõelnud?
Mäng – on meie jaoks vahend, mille läbi kogeda edu ja ebaedu. Olla võrdne, jääda alla, võita. Tunda rõõmu ja sõbra õlga. Tunnetada meeskonnana toimimise tähtsust, võtta erinevaid rolle. Tunda vastutust. Olla tähtis, olla osa.
Mis on mäng? Miks on mäng? Kuidas sünnib mäng?
Lapsed.
Uudishimulikud, avastamisrõõmu, tegutsemislusti ja tahet ning otsusekindlust täis olevused. Lapsed hoiavad enda käes kuldvõtmekest, mis avab iga ukse, akna ja pilu kuni täiskasvanud ei ütle talle, mis on „õige“.
Me soovime, et lapsed kasvaksid vabas, loovas ja nende võimeid arendavas keskkonnas. Teame oma kogemusest, et lapsed on vastuvõtlikud, lapsed on valmis avastama midagi uut.
Laste kaudu on võimalik homset muuta. Täiskasvanud on „läinud rong“. Nende mõttemustreid, hoiakuid, tabusid ja harjumusi on raske mõjutada, veel keerulisem ümber pöörata.
Laste käes on kuldvõtmeke. Homse muutmiseks meile sobival moel.
 Kuidas ikkagi pakkuda lastele loovust toetavat keskkonda? Sellele küsimusele vastuseid otsides sündis meil nii Mäng on väikese inimese töö laste projekt ning ka Loovuslabor.
Mida saaks teha aga veel... kas mõtleme koos?

Comments

Popular posts from this blog

Sel suvel Sitsiilias. Esimene

6 tundi lennukisõitu ja kohal. Kirvendav kuumus lõi meile tervituspahvakuna sõõrmeisse. Kohal. Augustikuumuses. Silmitsesin Palermo lennuvälja ümbritsevaid mägesid ja olin kuidagi kangesti rõõmus, et meil õnnestus lennukiga siiski maanduda lennurajale, mis jäi nende müüride vahele. Ahmisin endasse seda maad. Jah, juba lennujaamas. Selline ma olen. Mõned kiirukäärulised koridorid läbi lennujaamahoone ja... mõnikümmend minutit hiljem leidsin end oma isikliku sitsiillase embusest. Laura. Ma olin igatsenud seda tema tagasihoidlik-turtsakat olemist. Turtsakat seetõttu, et kui kuidagi, mingi ime läbi õnnestus teha nali nii, et see ei käinud läbi pikendusjuhtme, turtsatas ta naerma, kauaks. Olin ütlemata rõõmus, et sain siia tulla. Laurat näha, ta perega tutvuda. Sellest kõigest aga pärastpoole. Leidsime parklast Laura päevinäinud autoloksu, mis pidi saame meie sõbraks järgneval 10l päeval.  See oli peaaegu sama uhke pill niikut mu enda trandulett. See lõi koduse tunde. Surusime si

Kohila naise trandulet

Hei! 2013 Mõni päev kohe saab säärase vungi sisse, et hollalaaaa. Saab nalja ja staffi ja värki. Igatahes juhtus täna nii. Olin kiirustamas Raplasse. Auto ukse sain kangutades lahti. Ma tean, et mu hr Wolkar ei taha eriti ustega õrnutsemist - no tõmbasin teise suht brutaalse jõuga kinni, tahtsin veenduda, et käivitamise ajal tuul saba alla ei puhuks. Kinni ta jäi. Sain oma tranduletile hääled sisse - no ja siis proovisin uuesti ust avada, sest aknad olid kenasti ää jäätunud ja tuli selline uitmõte, et enne sõitma asumist võiks need kenasti puhtaks kraapida. Ust avada püüdes sai üsna ruttu selgeks, et see ei avane. Ei saanud ma lahti ka kõrvalistuja ust ega ka tagumisi. Olin küll kenasti autos ringi vimbelnud... mul oli kaunikesti soe... aga olin lukus mis lukus. Helistasin paarile sõbrale, kes mu kimbatuses olemisest veidi nalja said. Mind ennast ajas ikka kangesti naerma. No selliseid asju juhtub ikka vaid minuga. Üks sõber oli valmis juba startima, et mu auto pisutki puhtaks kraa

Jõuluvanale

hei, Taat! Kuidas tervis? Sel aastal parem? Memm kirjutas, et teil sel aastal napib mett, Sa olla kõik see aeg kangesti köhane. Tead, kui Sa teisipäeval meilt läbi astud, panen Sulle purgi kaasa. Mu hää sõbranje kaasa hakkas sel aastal mesinikuks. Ta on juba peaaegu paberitega ja kangesti õhinas sellest, mida ta teeb. Igatahes olla see selle kandi kõikse parem mesi. Tervendav. Mul sel aastal endale jõulusoove pole. Mul on kõik, mida ma vajan, olemas. Kui tahad miskit ikka tuua, too midagi, mis mahuks ära ühte peopessa. Tule ja ole lihtsalt meie seltsis. Laste soovid oled kätte saanud ja päkapikkudega tegime kokkuleppe, et aitan Sul neid asju muretseda. Aga tooma pead neid ikka ise. Muidu pole päris. Sel aastal paneme Su skype. Ära siis kohku, aga üks osa mu perest on hetkel välismaal. Ma tean, et Sa tead - tegelikult... ja et sa niikuinii plaanisid sinna ka minna. Ma olen veidi mures Su pärast, sest kuidas Sa sääl maal korstna kaudu neid asju ikka õiendad? Seal peaks sul miski pru