Skip to main content

Mäng, mis väärib küünlaid, kogub tuure

mängurahvas on kogunemas.
Sigin sagin, metsik koormus, hullud ideed ja mäng... see on kõik nüüd kohal. siinsamas. Meie õuel.
Homme läheme mängumaa põlisasukatega Tohisoo mõisa parki ja otsekui võluväel kerkib selle maapinnast 4 lossi. Sedakorda Kaardipakikuningriigi 4 masti lossid.
See aeg on aastas selline, kus ma olen ümbritsetud noortest, lahedatest tüüpidest, kel tahet endast väiksemate jaoks midagi ägedat luua. Luua mängu. Mängu, milles oleme võrdsed. Milles kehastame erinevaid rolle, võitleme kurja vastu ja hoiame headust. Saame rikkaks ja vägevaks, tajume raha võlu ja raskust. Tunnetame aega ja ajastuid. Unistame. Loome. Rõõmustame. Koos teiste omasugustega.
Me asume juba esmaspäeval elama nendesse suurtesse lossidesse/ ja paleedesse - uskuge mind, need on ikka hiigelsuured, tornid ise on juba 4 m kõrgused. Lossid, pargid, aiaoaasid... seda kõike me homme ehitame!
Ja siis, meist saavad Emandad ja Poisid ja Kuningad ja Kuued... meist saab üks ütlemata eriskummaline, pisut pentsik, kuid üllas ja ühtehoidev rahvas.
Meie mängurahva arv on sama suur, kui mõnes Eestimaa vallas. Meid on sel aastal 273. Sõidetakse kokku rohkem kui 10st omavalitsusest - miks küll?
Meid seob - mäng.
Täna tuulasime Nööbis. 12 usinat kätepaari abistasid mängurahvale paraadrõivaste kokkusättimise ja valmistamisega. Millised uhked kuued ja kleidid! Te peate tulema neid vaatama ;) Need said tegelikult ka ikka vägagi änksad. Kaia, Maarjaliis ja Ploom panid värkstoa püsti ja ülejäänud plikad olid justkui loovusvabriku meistrid ;) Sai uhkemast uhkem. Trummarid, lippurid, pillihüüdjad, kaardilehed jpt...
Mäng, mis väärib küünlaid, kogub tuure!
Kohtumiseni!

P.S Kui tunned, et tahad tulla appi, siis tule! Abi on alati vaja.

Comments

Popular posts from this blog

Kohila naise trandulet

Hei! 2013 Mõni päev kohe saab säärase vungi sisse, et hollalaaaa. Saab nalja ja staffi ja värki. Igatahes juhtus täna nii. Olin kiirustamas Raplasse. Auto ukse sain kangutades lahti. Ma tean, et mu hr Wolkar ei taha eriti ustega õrnutsemist - no tõmbasin teise suht brutaalse jõuga kinni, tahtsin veenduda, et käivitamise ajal tuul saba alla ei puhuks. Kinni ta jäi. Sain oma tranduletile hääled sisse - no ja siis proovisin uuesti ust avada, sest aknad olid kenasti ää jäätunud ja tuli selline uitmõte, et enne sõitma asumist võiks need kenasti puhtaks kraapida. Ust avada püüdes sai üsna ruttu selgeks, et see ei avane. Ei saanud ma lahti ka kõrvalistuja ust ega ka tagumisi. Olin küll kenasti autos ringi vimbelnud... mul oli kaunikesti soe... aga olin lukus mis lukus. Helistasin paarile sõbrale, kes mu kimbatuses olemisest veidi nalja said. Mind ennast ajas ikka kangesti naerma. No selliseid asju juhtub ikka vaid minuga. Üks sõber oli valmis juba startima, et mu auto pisutki puhtaks kraa...

18.60, ellujäämisinstinktid ja ise enda eest seismine

hei lubasin et kirjutan vähemalt korra nädalas. Kirjutan siis. Lubasin, et kirjutan ausalt - ka töötuks olemisest. Kirjutan siis. 18.60 on rahasumma, mis määrati mulle, kui töötule, päevase hüvitisena. Maksud tuleb sellest muidugi miinustada. Palju või vähe? Sõltub vaatenurgast. Kaheteistkümne kuni kuueteistkümne päeva raha pean maksma korteri ülalpidamise kuludeks. Sõltub sellest, kui palju köetakse. Lisa veel 3 päeva, mis läheb elektrile, 6 päeva, mis on laste huvialaringide tasu, 2,5 päeva internetiühenduse ja TV vaatamise rõõmu eest, 2 päeva kolme inimese telefoni arvetele. See jätab toidule, kütusele ja muule eluks vajalikule tervelt paari kuni viie päeva raha, sõltuvalt sellest, kas õues on külmem või soojem. See arvutus on tehtud 30 päevase kuu jaoks. Jaanuaris saan priisata... 1 päev lisaks, veebruaris enam mitte. See siin pole kirjutatud mitte hädaldamiseks. See on kirjutatud mõtteaineks. Meil on ka veel lastetoetus - mis on kokku vist 38 midagi euri... ja lapsed saavad...

Üheksa päevaga ümber Eesti. Kolmas

Uhhh. Vaatasin külmapügalaid. peaaegu miinus sada. Sest kui -28 kraadiga autorooli istud ja püüad teha näo, et tegelikult on päris soe, tunned, kuidas selle vale saatel tagumik naks ja naks istme külge jäätuma kipub . Millegipärast meenus mulle seik lapsepõlvest, kus üks mu vendadest - no ma vähemalt arvan, et see juhtus nendega, sest mina ometi poleks olnud nii sooda, et eriti paukuva pakasega proovida, kas keel jääb toru külge. No jäi. Ja kisa oli, ja ema tuli sooja veega ja proovis keele lahti sulatada. Seda trikki ma muidugi ei soovita kellelegi. Võib saada halb. Olin suundumas Valgamaale ja Valga linna. Lootsin küll, et mul jääb nii kaua aega, et hüppan korra ka lõunanaabritest lätlaste maile, aga etteruttavalt ütlen, et ei olnud mahti. Teel Elvast Valgasse nägin päikese sillerdavat tõusu. Metsa tagant, puude latvade kohale ta kerkis. See kuum kollakaspunane hiigelkera, ja kõik lõi kiirgama. Isand Jaanuari valdused pikiti lumeteemante täis. Kahetsusega nentisin, et päikesepri...