Skip to main content

Mäng, mis väärib küünlaid, kogub tuure

mängurahvas on kogunemas.
Sigin sagin, metsik koormus, hullud ideed ja mäng... see on kõik nüüd kohal. siinsamas. Meie õuel.
Homme läheme mängumaa põlisasukatega Tohisoo mõisa parki ja otsekui võluväel kerkib selle maapinnast 4 lossi. Sedakorda Kaardipakikuningriigi 4 masti lossid.
See aeg on aastas selline, kus ma olen ümbritsetud noortest, lahedatest tüüpidest, kel tahet endast väiksemate jaoks midagi ägedat luua. Luua mängu. Mängu, milles oleme võrdsed. Milles kehastame erinevaid rolle, võitleme kurja vastu ja hoiame headust. Saame rikkaks ja vägevaks, tajume raha võlu ja raskust. Tunnetame aega ja ajastuid. Unistame. Loome. Rõõmustame. Koos teiste omasugustega.
Me asume juba esmaspäeval elama nendesse suurtesse lossidesse/ ja paleedesse - uskuge mind, need on ikka hiigelsuured, tornid ise on juba 4 m kõrgused. Lossid, pargid, aiaoaasid... seda kõike me homme ehitame!
Ja siis, meist saavad Emandad ja Poisid ja Kuningad ja Kuued... meist saab üks ütlemata eriskummaline, pisut pentsik, kuid üllas ja ühtehoidev rahvas.
Meie mängurahva arv on sama suur, kui mõnes Eestimaa vallas. Meid on sel aastal 273. Sõidetakse kokku rohkem kui 10st omavalitsusest - miks küll?
Meid seob - mäng.
Täna tuulasime Nööbis. 12 usinat kätepaari abistasid mängurahvale paraadrõivaste kokkusättimise ja valmistamisega. Millised uhked kuued ja kleidid! Te peate tulema neid vaatama ;) Need said tegelikult ka ikka vägagi änksad. Kaia, Maarjaliis ja Ploom panid värkstoa püsti ja ülejäänud plikad olid justkui loovusvabriku meistrid ;) Sai uhkemast uhkem. Trummarid, lippurid, pillihüüdjad, kaardilehed jpt...
Mäng, mis väärib küünlaid, kogub tuure!
Kohtumiseni!

P.S Kui tunned, et tahad tulla appi, siis tule! Abi on alati vaja.

Comments

Popular posts from this blog

Üheksa päevaga ümber Eesti. Viies.

Virumaad. teekond tundmatusse /delfi illustreering minu mälupilt Kogus tuisutunnet. Pilved muutusid ähvardavaks ja tõusis tuul. Tuhatnelja tuhisedes puhus ta põldudelt üle tee sinna langenud kerget lund. Tuisutants oli ilus küll, aga tegi samas sõidu keerukaks. Polnud enam tajuda, kus on tee ja kus põld. Sõitsin tundmatusse. Peale Kuusalu pööret läks sadu-tuul-tants-tuisk ikka päris palju pöörasemaks. Lasin lihased lõdvaks ja tõmbasin sõidu oluliselt aeglasemaks. Vaja oli jõuda kohale tervelt. Uhasin endasse virna kohvi. Et pimedas ärkvel püsida. Ma olen ikka rikutud mann. Kütust võtan ainult Statoilist - miks? Kohvi pärast. Õigemini selle maitse pärast. See lihtsalt on minu meelest kõige parem. Hea suur  - jagub kauaks - saan ise lahjaks timmida. Kõik mulle oluline ühest kohast :) Jõhvi jõudes panin taas gepsu tööle. Olen murdumas - minu viidamajanduse ja inimestega vahetu mina küsin-nemad vastavad suhtlemistava on asendumas tehnilise vidinaga. Kui kurb. Jõhvi oli aga mul ...

üheksa päevaga ümber Eesti

foto jan vutt Külmataat on paugutanud. Paari päeva jagu juba. Valge on võtnud võimust. Kõikjale, kuhu silm ulatub on laotatud helevalge vaip. Veel pole olnud kellelgi mahti sinna plekke ajada. Just säärasel, mind pööraste külmakraadidega üllatanud hommikul asutasin end teele. Ees seisab retk. Üheksa päevaga ümber Eesti. Risti- ja põiki veel sellele lisaks. Panen oma väiksele tublile noolele hääled sisse. Ta turtsatab korra veidi pahaselt, käigukang on veel totaalselt kange ja pedaalide sõtkumine on esialgu selline raskendatud  - otsekui keegi oleks slow mode nupu sisse vajutanud. Vuran teele. Ees on ootamas avastamisrõõmu täis päevad. Raplast sõidan sedapuhku lihtsalt läbi. Hommikukohv mu toredas täpikruusis kruusis hakkab otsa saama, aga peatuseks hetkel mahti pole. Veel pole hakanud liiga soe. Kraadiklaas oli julgelt alla 20 pügala miinuses. Rapla on teadagi üks meie maa külmasammastest. Imetlesin külmkargeid vaateid, mida linn mulle pakkus  - ma tulen siia. Va...

100 naist, kellega olen kohtunud. Neljas.

minu mammi. Alma. Sind ei ole enam ammu, aga oled olemas. Meis. Kaardimoor. Rätsep. Memm. Rahusadam. Pai. Mammi. Lapsepõlvelood. Kell on 8 hommikul. On laupäev. telefon heliseb. Ema, ütleb mu ema ja läheb torisedes telefonini. Mammil on selleks ajaks juba tuli all ja katel tulel. On pesupäev! Meil on sel ajal juba Riga. Sellega ei pea alustama tingimata kell 8. Võib pesta ka hiljem, seletab mu ema vaikselt. Mammi oli oma aja laps. Mul on meeles saunapäevad. Mu vanaema ja vanaisa elasid Kohila Toompeal, teate küll seda vana viinapoe maja. Näen teid noogutamas. No vot, seal miskit veevärki polnud, vets oli õue peal ja kaevust tuli tassida kogu vajaminev vesi. Välja vedada ka muidugi kõik, mis meil harjumuspäraselt kõigil mööda torustikku ära voolab. Mu mammi ei saanudki maitsta elu, mis kõigi mugavustega korteris. Ta sai kõigega hakkama. Aga tagasi saunapäeva juurde. Käisime alevi saunas. See oli iga nädala lõppu kuuluv rituaal. Nagu ka see, et enne sauna minekut vah...