Skip to main content

Mäng, mis väärib küünlaid, kogub tuure

mängurahvas on kogunemas.
Sigin sagin, metsik koormus, hullud ideed ja mäng... see on kõik nüüd kohal. siinsamas. Meie õuel.
Homme läheme mängumaa põlisasukatega Tohisoo mõisa parki ja otsekui võluväel kerkib selle maapinnast 4 lossi. Sedakorda Kaardipakikuningriigi 4 masti lossid.
See aeg on aastas selline, kus ma olen ümbritsetud noortest, lahedatest tüüpidest, kel tahet endast väiksemate jaoks midagi ägedat luua. Luua mängu. Mängu, milles oleme võrdsed. Milles kehastame erinevaid rolle, võitleme kurja vastu ja hoiame headust. Saame rikkaks ja vägevaks, tajume raha võlu ja raskust. Tunnetame aega ja ajastuid. Unistame. Loome. Rõõmustame. Koos teiste omasugustega.
Me asume juba esmaspäeval elama nendesse suurtesse lossidesse/ ja paleedesse - uskuge mind, need on ikka hiigelsuured, tornid ise on juba 4 m kõrgused. Lossid, pargid, aiaoaasid... seda kõike me homme ehitame!
Ja siis, meist saavad Emandad ja Poisid ja Kuningad ja Kuued... meist saab üks ütlemata eriskummaline, pisut pentsik, kuid üllas ja ühtehoidev rahvas.
Meie mängurahva arv on sama suur, kui mõnes Eestimaa vallas. Meid on sel aastal 273. Sõidetakse kokku rohkem kui 10st omavalitsusest - miks küll?
Meid seob - mäng.
Täna tuulasime Nööbis. 12 usinat kätepaari abistasid mängurahvale paraadrõivaste kokkusättimise ja valmistamisega. Millised uhked kuued ja kleidid! Te peate tulema neid vaatama ;) Need said tegelikult ka ikka vägagi änksad. Kaia, Maarjaliis ja Ploom panid värkstoa püsti ja ülejäänud plikad olid justkui loovusvabriku meistrid ;) Sai uhkemast uhkem. Trummarid, lippurid, pillihüüdjad, kaardilehed jpt...
Mäng, mis väärib küünlaid, kogub tuure!
Kohtumiseni!

P.S Kui tunned, et tahad tulla appi, siis tule! Abi on alati vaja.

Comments

Popular posts from this blog

Sel suvel Sitsiilias. Esimene

6 tundi lennukisõitu ja kohal. Kirvendav kuumus lõi meile tervituspahvakuna sõõrmeisse. Kohal. Augustikuumuses. Silmitsesin Palermo lennuvälja ümbritsevaid mägesid ja olin kuidagi kangesti rõõmus, et meil õnnestus lennukiga siiski maanduda lennurajale, mis jäi nende müüride vahele. Ahmisin endasse seda maad. Jah, juba lennujaamas. Selline ma olen. Mõned kiirukäärulised koridorid läbi lennujaamahoone ja... mõnikümmend minutit hiljem leidsin end oma isikliku sitsiillase embusest. Laura. Ma olin igatsenud seda tema tagasihoidlik-turtsakat olemist. Turtsakat seetõttu, et kui kuidagi, mingi ime läbi õnnestus teha nali nii, et see ei käinud läbi pikendusjuhtme, turtsatas ta naerma, kauaks. Olin ütlemata rõõmus, et sain siia tulla. Laurat näha, ta perega tutvuda. Sellest kõigest aga pärastpoole. Leidsime parklast Laura päevinäinud autoloksu, mis pidi saame meie sõbraks järgneval 10l päeval.  See oli peaaegu sama uhke pill niikut mu enda trandulett. See lõi koduse tunde. Surusime si

Kohila naise trandulet

Hei! 2013 Mõni päev kohe saab säärase vungi sisse, et hollalaaaa. Saab nalja ja staffi ja värki. Igatahes juhtus täna nii. Olin kiirustamas Raplasse. Auto ukse sain kangutades lahti. Ma tean, et mu hr Wolkar ei taha eriti ustega õrnutsemist - no tõmbasin teise suht brutaalse jõuga kinni, tahtsin veenduda, et käivitamise ajal tuul saba alla ei puhuks. Kinni ta jäi. Sain oma tranduletile hääled sisse - no ja siis proovisin uuesti ust avada, sest aknad olid kenasti ää jäätunud ja tuli selline uitmõte, et enne sõitma asumist võiks need kenasti puhtaks kraapida. Ust avada püüdes sai üsna ruttu selgeks, et see ei avane. Ei saanud ma lahti ka kõrvalistuja ust ega ka tagumisi. Olin küll kenasti autos ringi vimbelnud... mul oli kaunikesti soe... aga olin lukus mis lukus. Helistasin paarile sõbrale, kes mu kimbatuses olemisest veidi nalja said. Mind ennast ajas ikka kangesti naerma. No selliseid asju juhtub ikka vaid minuga. Üks sõber oli valmis juba startima, et mu auto pisutki puhtaks kraa

Jõuluvanale

hei, Taat! Kuidas tervis? Sel aastal parem? Memm kirjutas, et teil sel aastal napib mett, Sa olla kõik see aeg kangesti köhane. Tead, kui Sa teisipäeval meilt läbi astud, panen Sulle purgi kaasa. Mu hää sõbranje kaasa hakkas sel aastal mesinikuks. Ta on juba peaaegu paberitega ja kangesti õhinas sellest, mida ta teeb. Igatahes olla see selle kandi kõikse parem mesi. Tervendav. Mul sel aastal endale jõulusoove pole. Mul on kõik, mida ma vajan, olemas. Kui tahad miskit ikka tuua, too midagi, mis mahuks ära ühte peopessa. Tule ja ole lihtsalt meie seltsis. Laste soovid oled kätte saanud ja päkapikkudega tegime kokkuleppe, et aitan Sul neid asju muretseda. Aga tooma pead neid ikka ise. Muidu pole päris. Sel aastal paneme Su skype. Ära siis kohku, aga üks osa mu perest on hetkel välismaal. Ma tean, et Sa tead - tegelikult... ja et sa niikuinii plaanisid sinna ka minna. Ma olen veidi mures Su pärast, sest kuidas Sa sääl maal korstna kaudu neid asju ikka õiendad? Seal peaks sul miski pru