Skip to main content

kodukohviku vaarikakook

avaldan paari sõbra palvel kodukohviku vaarikakoogi, mis on alati "kindla peale minek" omapoolse retseptiversiooni. Algne kook oli pärit Angelika Kangi raamatust 100 kooki, aja jooksul on sellest saanud meie pere jaoks pisut teistsugune versioon.
Suurele plaadile mõeldud koguse toon siis teieni.
puru:
200 g taluvõid
100 g rafineerimata suhkrut
2 pk kookoshelbeid
100 g täistera kaerajahu
100 g täistera nisujahu
100g nisujahu


näpi puru kokku maitse, et oleks parajalt magus - ma siin tõin kogused välja umbes-täpselt versioonis.
Puru peab jääma ikka peenemat sorti, vajadusel pane jahu juurde.

täidis:
5 muna
4 pk (800 g) vanilje kohupiima (kõige parem on kaubandusketist TERE, eriti hää tuleb aga koduse kohupiimaga)
500 g hapukoort
300 ml kohvikoort
maitse järgi suhkrut - nii et oleks parajalt magus

vähemalt 800 g vaarikaid (talvel külmutatud :)) võid panna lisaks maitse järgi ka veidi teisi marju juurde. Üle 1 kg ei ole mõistlik marju panna, siis läheb kook - liiga mahlaseks.

valmistamine on imelihtne
näpi puru ja pane 2/3 sellest ahjuplaadile põhjaks, pane ahju, mis on 200 kraadi juurde soojenenud niikauaks, kuni klopid täidise kokku. Vahusta vispliga munad ja suhkur, lisa koored ja kohupiim. Kui valmis, vala see põhjale. Raputa peale vaarikad ja ülejäänud puru ja pane ahju. Kui ma õigesti mäletan, siis küpseta veel 45 minutit.
Osadele meeldib see kook soojalt, osadele külmalt :) aga järgi pole jäänud eal mitte ühtegi ruutu!

Comments

Popular posts from this blog

üheksa päevaga ümber Eesti

foto jan vutt Külmataat on paugutanud. Paari päeva jagu juba. Valge on võtnud võimust. Kõikjale, kuhu silm ulatub on laotatud helevalge vaip. Veel pole olnud kellelgi mahti sinna plekke ajada. Just säärasel, mind pööraste külmakraadidega üllatanud hommikul asutasin end teele. Ees seisab retk. Üheksa päevaga ümber Eesti. Risti- ja põiki veel sellele lisaks. Panen oma väiksele tublile noolele hääled sisse. Ta turtsatab korra veidi pahaselt, käigukang on veel totaalselt kange ja pedaalide sõtkumine on esialgu selline raskendatud  - otsekui keegi oleks slow mode nupu sisse vajutanud. Vuran teele. Ees on ootamas avastamisrõõmu täis päevad. Raplast sõidan sedapuhku lihtsalt läbi. Hommikukohv mu toredas täpikruusis kruusis hakkab otsa saama, aga peatuseks hetkel mahti pole. Veel pole hakanud liiga soe. Kraadiklaas oli julgelt alla 20 pügala miinuses. Rapla on teadagi üks meie maa külmasammastest. Imetlesin külmkargeid vaateid, mida linn mulle pakkus  - ma tulen siia. Va...

100 naist, kellega olen kohtunud. Neljas.

minu mammi. Alma. Sind ei ole enam ammu, aga oled olemas. Meis. Kaardimoor. Rätsep. Memm. Rahusadam. Pai. Mammi. Lapsepõlvelood. Kell on 8 hommikul. On laupäev. telefon heliseb. Ema, ütleb mu ema ja läheb torisedes telefonini. Mammil on selleks ajaks juba tuli all ja katel tulel. On pesupäev! Meil on sel ajal juba Riga. Sellega ei pea alustama tingimata kell 8. Võib pesta ka hiljem, seletab mu ema vaikselt. Mammi oli oma aja laps. Mul on meeles saunapäevad. Mu vanaema ja vanaisa elasid Kohila Toompeal, teate küll seda vana viinapoe maja. Näen teid noogutamas. No vot, seal miskit veevärki polnud, vets oli õue peal ja kaevust tuli tassida kogu vajaminev vesi. Välja vedada ka muidugi kõik, mis meil harjumuspäraselt kõigil mööda torustikku ära voolab. Mu mammi ei saanudki maitsta elu, mis kõigi mugavustega korteris. Ta sai kõigega hakkama. Aga tagasi saunapäeva juurde. Käisime alevi saunas. See oli iga nädala lõppu kuuluv rituaal. Nagu ka see, et enne sauna minekut vah...

Kohila naise trandulet

Hei! 2013 Mõni päev kohe saab säärase vungi sisse, et hollalaaaa. Saab nalja ja staffi ja värki. Igatahes juhtus täna nii. Olin kiirustamas Raplasse. Auto ukse sain kangutades lahti. Ma tean, et mu hr Wolkar ei taha eriti ustega õrnutsemist - no tõmbasin teise suht brutaalse jõuga kinni, tahtsin veenduda, et käivitamise ajal tuul saba alla ei puhuks. Kinni ta jäi. Sain oma tranduletile hääled sisse - no ja siis proovisin uuesti ust avada, sest aknad olid kenasti ää jäätunud ja tuli selline uitmõte, et enne sõitma asumist võiks need kenasti puhtaks kraapida. Ust avada püüdes sai üsna ruttu selgeks, et see ei avane. Ei saanud ma lahti ka kõrvalistuja ust ega ka tagumisi. Olin küll kenasti autos ringi vimbelnud... mul oli kaunikesti soe... aga olin lukus mis lukus. Helistasin paarile sõbrale, kes mu kimbatuses olemisest veidi nalja said. Mind ennast ajas ikka kangesti naerma. No selliseid asju juhtub ikka vaid minuga. Üks sõber oli valmis juba startima, et mu auto pisutki puhtaks kraa...